Pasal 9

1 Pokeiy-Na kasi wia nisea: “Niaku ku lumila’me wia nikoo, eng kaulitna witu e nelet ne tou mineiy wia nyi’i wawean se reiy’ laa mate nu reiy’pe’ sea limoo’ kaa eng Keraja’an ni Empung e mineiy mouw ampit eng kuasa.” 2 Enem nga endo kamurian Yesus si minali si Petrus, Yakobus wo si Yohanes wo mewali-wali ampit nisea Sia sumosor witu e nesa kuntung kerakek. Witu nisea i te nuesa. O laa si Yesus e minaseup eng gio witu en sinaru em beren nea, 3 wo em pakean-Na eng kasa puti’ maserengat. Reiy’la siesa tou tu’u wia eng kaoatan i yi’i si mete’u lumoo’ eng kalenona em pakean tanu e ni’itu. 4 Takar mapa’ato mouw wia nisea si Elia mewali-wali ampit si Musa, sea nu rua se mesesusuiy ampit si Yesus. 5 Pokeiy ni Petrus wia si Yesus: “Rabi, kumura eng ka’aruiyna keiy wia en tampa i yi’i. Le’osouw keiy rumedeiyla telu dasing, nesa i wee Nikoo, nesa i wee si Musa, wo e nesa i wee si Elia.” 6 Nisia si limila’ en tuana, karengan si reiy’ mete’u en sapa e lewo’ sa reiy’ i lila’nala, karengan nisea se kasa kineide’an. 7 Takar meiy mouw e linaak timerungi nisea wo witu eng gorem e linaak i t’i lininga en suara: “ Yi’i mouw si Oki’ neiy Ku i keupusla, linganola Sia.” 8 Wo i kalo’ositi eng katoroan nisea nu limoo’ eng kaledong nea, nisea se reiy’ mouw limoo’ siesa tou tu’u kasi mewali-wali nisea, kacuali si Yesus maesa-esa. 9 Witu e nedo nisea nu tumumpami waki kuntung i ti’i, Yesus si minower wia nisea, rio sea te’a mesesusuiyla wia siesa tou tu’u sapa e linoo’ nea mola i ti’i, nu reiy’pe’ si Oki’ ni Tou tumo’ori witu e nelet ne tou minate. 10 Nisea se timiboiy e nower’ ketare kasuatan minangimpoongla witu e nelet nea sapa neiy i maksudla ampit en “timo’ori witu nelet ne tou minate.” 11 Laa o sea mueiy wia-Nisia: “Ka’a se ahli-ahli Taurat se limila’, kaa si Elia si lewo’ sa reiy’ meiy rerior?” 12 Wingkot ni Yesus: “Memang si Elia si laa meiy rerior wo mesesegaya’la e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa. Ta’an i te, kumura ku’a re’en ampit e neiy i kepatik en tanume si Oki’ ni Tou, kaa Nisia si laa laker peme’itan wo laa sero’an ? 13 Ta’an Niaku ku lumila’me wia nikoo: Memang si Elia si mineiy mouw wo se tou se matuanala nisia i ki’it eng kepa’aran nea, minatoroan ampit e wawean neiy i kepatik en tanume nisia.” 14 Katoroan si Yesus, Petrus, Yakobus wo si Yohanes marengi wia se murid-murid walina, sea lumoo’ se tou kelaker se minuyut wia se murid-murid i ti’i, wo se pirala ahli Taurat se minangimpoongla wo’o sapa ampit nisea. 15 Witu e nedo se tou kelaker i ti’i nu limoo’ si Yesus, i kenganga mouw sea nu waya wo rumingangar sumungkul Nisia. 16 Laa o mueiy mouw si Yesus wia nisea: “Sapa em pinewewueiyan niouwla ampit nisea?” 17 Pokeiy ni esa tou wia se tou kelaker i ti’i: “Guru, si oki’ku i yi’i si nialiku wia-Nikoo, karengan nisia si sinelaran ni roh minowo’la nisia. 18 Wo susur si roh i ti’i sumeke’ nisia, si roh i ti’i si mewansalela nisia witu en tana’; laa o masewu en sumana, em ba’angna mekare’eket wo e nouwakna en timegher. Niaku ku kimiwee mola wia se murid-murid-Mu, rio sea mure’ si roh i ti’i, ta’an nisea se reiy’ makawoo’.” 19 Takar pokeiy ni Yesus wia nisea: “Heiy kouw angkatan reiy’ ma’eman, pirape’ eng keurena kasi Niaku ku lewo’ sa reiy’ mena’ witu e nelet miouw?” Pirape’ eng keurena kasi Niaku ku lewo’ sa reiy’ sumabaar wia nikouw?” Alinomi sioki’ i ti’i wia nyi’i!” 20 Laa o alin neami sia wia-Nisia. E nedo si roh i ti’i nu limoo’ si Yesus, sioki’ i ti’i si makarengan i pegho’ogho-gho’ogho’na, wo sioki’ i ti’i si neiy i kewalengkeiy witu en tana’ wo minakede-kedeng, kasuatan en sumana masewu. 21 Laa o mueiy si Yesus wia si ama’ ni oki’ i ti’i: “Pira mouw eng keurena sia patoron e nyi’i?” Rengan nisia nu rinteke’. 22 Wo mere’ereghla si roh i ti’i makeong nisia witu eng gorem e napi ka’apa tu’u witu eng gorem en dano kaa laa mepepunengla nisia. Kaa ni’itu sa Koo toro sumiwola sapa, tulungela keiy wo i keupus i tela keiy.” 23 Wingkot ni Yesus: “Pokeiymu: sa Koo toro? Reiy’la si mustahil wia sitou ma’eman!” 24 Makarengan si ama’ ni oki’ i ti’i rimekeiy: “Niaku ku ma’eman. Tulungenouw niaku nu reiy’ ma’eman i yi’i!” 25 Katoroan si Yesus nu limoo’ se tou kelaker se maka eiy mouw mewewuyut, Sia tumogoor si roh lewo’ i ti’i eng kaente’na, pokeiy-Na: “Heiy koo ee roh simiwola sitou mina wowo’ wo lunteng, Niaku ku merentala nikoo, rumou’ mola wia si oki’ i yi’i wo te’a mouw kasi megheghoremla wia nisia!” 26 Laa o rumou’ mola si roh i ti’i kasuatan marekeiy wo megho’ogho-gho’ogho’ si oki’ i ti’i eng kahebatna. Sioki’ i ti’i si paloo’onokan tanu sitou minate, i ka’ayo kelaker se tou meila’: “Nisia si minate mouw.” 27 Ta’an si Yesus si timiboiy e lawas ni oki’ i ti’i wo mongkela nisia, laa o sia tumo’ori sandiri. 28 Katoroan si Yesus nu waki mouw wale, wo se murid-murid-Na maesa-esa ampit Nisia, o mueiy mouw sea: “Ka’a keiy reiy’ maka woo wia si roh i ti’i ?” 29 Wingkot-Na wia nisea: “En jenis i yi’i si reiy’ i keure’ kacuali ampit en sesombayangen.” 30 Yesus wo se murid-murid-Na se rimou’mi witu wo lumangkoiyi eng Galilea, wo si Yesus si reiy’ pa’ar eng kapualitan i ti’i kakete’uan ne tou; 31 karengan Nisia si kasuatan mawee teturu’ se murid-murid-Na. Nisia si limila’la wia nisea: “Si Oki’ ni Tou si laa i sarakan witu e lawas ne tou, wo nisea se laa munu’ Nisia, wo telu nga endo nu reiy’ mouw Nisia nu winunu’ Nisia si laa tumo’or.” 32 Nisea se reiy’ mangarti em patotorla i ti’i, ta’an se meirang mueiyla nyi’a wia-Nisia. 33 Kamurian ma’ayo mola si Yesus wo se murid-murid-Na waki Kapernaum. Katoroan si Yesus witu mouw em bale, Sia mueiy wia se murid-murid-Na: “Sapa em pesesusuiyen niouw eng ketare wia nuner e lalan?” 34 Ta’an nisea se minenes, karengan wia nuner e lalan ketare nisea se minepe’isingla sa seiy si kasa wangko’ witu e nelet nea. 35 Laa o rumuber si Yesus wo kumeret se mapulu’ o rua murid i ti’i. Pokeiy-Na wia nisea: “Sa siesa tou si pa’ar mamuali kasa ketare, satorona nisia si mamuali mamuri wia em baya nea wo si pelayan wia em baya nea.” 36 Takar si Yesus si minedola siesa oki’ wo tumampala nisia witu nuner nea, laa o Sia rumawak sioki’ i ti’i wo lumila’ wia nisea: 37 “Seiy i te si sumungkul sioki’ tanu si yi’i witu e ngaran-Ku, nisia si simungkul Niaku. Wo seiy i te si simungkul Niaku, reiy’ Niaku ku sinungkulna, ta’an Nisia si timoke Niaku.” 38 Pokeiy ni Yohanes wia si Yesus: “Guru, Nikeiy keiy limoo’ siesa tou reiy‘ maki’i-ki’it nikita minure’ si setang kaa e ngaran-Nu, laa o palouwan neiy sitou i ti’i, karengan nisia si reiy’ maki’i-ki’it nikita.” 39 Ta’an pokeiy ni Yesus: “Te’a kouw maape’ nisia! Karengan reiy’ siesa tou tu’u si timuana mola e mujizat kaa e ngaran-Ku, si toro eng katoroan i te ni’itu kangkasi sia mabut Niaku. 40 Seiy i te si reiy’ mesaru nikita, nisia si witu em beteng ta. 41 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Eng kaulitna seiy i te si mee nikoo kumoo’ esa nga ghelas rano eng karengan nikouw nyi’a mouw si maki’i-ki’it si Kristus, nisia si reiy’ laa kaliongan en tetorona.” 42 Seiy i te sia si simeipla si meta’asa’an wia se oki-oki’ rintek se ma’eman i yi’i, eng kasa le’os wia nisia sa e nesa watu kilangan ni’i wa’akesla witu e lee’na laa o sia i lobo’la witu eng gorem en tasik. 43 Wo sa e lawasmu en sumeipla nikoo, panggalenouw, karengan eng kasa le’os koo ghumorem witu eng gorem em patou-touan ampit e lawas pekol ta’an i te ampit e rua lawasmu lekep o koo i tea’ witu eng gorem e naraka, witu eng gorem e napi reiy’ kawunu’an; 44 [ witu en tampa i ti’i se witekna se reiy’ laa mate, wo napina e reiy’ laa kawunu’an] 45 Wo sa e ne’amu en sumeipla nikoo, panggalenouw, karengan eng kasa le’os koo ghumorem witu eng gorem em patou-touan ampit e we’ol, ta’an i te ampit e rua ne’amu lekep o koo i terekla witu eng gorem e naraka; [ 46 witu en tampa i ti’i se witekna se reiy’ laa mate, wo napina e reiy’ laa kawunu’an.] 47 Wo sa em berennu en sumeipla nikoo, tuilenouw, karengan eng kasa le’os koo ghumorem witu eng gorem eng Keraja’an ni Empung ampit e maka weren esa ta’an i te maka weren rua o koo i terekla witu eng gorem e naraka, 48 witu wisa se witek-witek em bangke se reiy’ mate wo napi e reiy’ mate’. 49 Karengan susur tou si laa wurasen ampit e napi. 50 Wuras memang le’os, ta’an sa e wuras mina tewangouw, ampit en sapa ku’a re’en kouw mewewurasla nyi’a? Satorona kouw reiy’ maena-ena’ makapunyala wuras witu en toumu wo reiy’ maena-ena’ tumou medamean siesa ampit se walina.”