Pasal 10

1 Witula si Yesus o mae waki daerah Yudea wo waki daerah lewet en temberan Yordan wo witu tu’u se tou kelaker se mineiy minuyutla wia Nisia; wo tanu eng kenaramen Nisia si maweela teturu’ wia nisea kangkasi. 2 Takar meiy mouw se tou-tou Farisi, wo kaa laa mewewa’awa’la si Yesus nisea se minueiy wia-Nisia: “Sapa ku’a re’en siesa tu’atuama si toro i te tuma’atasla si tu’awenena?” 3 Ta’an wingkot-Na wia nisea: “Sapa em perenta ni Musa wia nikouw?” 4 Wingkot nea: “Musa si miniyonla sa meteta’atasla nisia ampit sumiwo surat cere.” 5 Laa o pokeiy ni Yesus wia nisea: “Awes tare karengan eng kaketean e natemu mouw takar si Musa si minatikla em perenta i yi’i i wee nikouw. 6 Karengan witu eng ketareani eng kaoatan, Empung si simiwola nisea tuama wo wewene, 7 kaa ni’itu si tuama si laa tumele’ula si ama’na wo si ina’na wo maesa wo si ka’awuna, 8 i ka’ayo sea nu rua i ti’i se minamuali mouw esa le’ona. Tuana mouw nisea se reiy’ mouw kasi rua, ta’an i te se esa. 9 Kaa ni’itu, sapa em pinaesa mola ni Empung, reiy’ mete’u peteta’atasen ni tou.” 10 Katoroan nisea nu waki mouw wale, se murid-murid i ti’i se minueiy kangkasi wia si Yesus tanume eng kapualitan i ti’i. 11 Laa o pokeiy-Na wia nisea: “Seiy i te si tuma’atasla si tu’awewenena laa o kumaweng ampit si wewene walina, nisia si matou-tou witu em pazinah’an wia si ka’awuna i ti’i. 12 Wo sa si tu’awewene si tuma’atasla si tu’atuamana wo kumaweng ampit se tuama walina, nisia si masiwo en zinah.” 13 Laa o alin ne tou se oki-oki’ rintek wia si Yesus, rio Sia lumelerla nisea; ta’an se murid-murid-Na se makoupi’la se tou-tou i ti’i. 14 Katoroan si Yesus nu limoo’ eng kapualitan i ti’i, Nisia si meupi’ wo lumila’ wia nisea: “I wayala se oki-oki’ i ti’i meiy wia-Niaku, te’a penempe-nemperen sea, karengan se tou-tou tanu se yi’i mouw se makapunya eng Keraja’an ni Empung. 15 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Eng kaulitna seiy i te si reiy’ sumungkul eng Keraja’an ni Empung tanu siesa oki’ rintek, nisia si reiy’ laa ghumorem witu eng goremna.” 16 Laa o Sia rumawak se oki-oki’ i ti’i wo eng kasuatan rimeta’la e lawas-Na wia nisea Sia merkatla nisea. 17 Witu e nedo si Yesus nu mae mouw kaa mapawee-weela em pakela-kelangan-Na, o meiy mouw siesa tou matingka-tingkas meiy matola Nisia wo kasuatan kimurur witu en sinaru-Na sia mueiy: “Guru le’os, sapa e lewo’ sa reiy’ siwongku rio ku maka’ato em patou-touan kekal?” 18 Wingkot ni Yesus: “Ka’a koo matotorla Niaku le’os? Reiy’la siesa tou tu’u si le’os sa reiy’ si Empung i te. 19 Nikoo koo tantu mouw mete’u e reiy’ sa mina’asa perenta ni Empung: Te’a mawunu’, te’a masiwo en zinah, te’a marongkit’, te’a matotorla en sairi towo, te’a pareu’ala eng hak ni tou, ormatenola si ama’mu wo si ina’mu!” 20 Laa o pokeiy ni tou i ti’i wia-Nisia: “Guru, em baya nyi’a i ti’i eng kini’itangku mouw rengane’ niaku nu mudape’.” 21 Ta’an si Yesus si timu’usla wia nisia wo minee upus wia nisia, laa o lumila’ wia nisia: “Nesape’ kasi e reiy’ awes wia nikoo: mea mouw, wangkerouw sapa eng kapunya’annu wo i wee mola ni’itu wia se tou-tou miskin, takar nikoo koo laa maka’ato eng harta waki sorga, kamurian meiy mouw wia nyi’i wo kumi’itouw Niaku.” 22 Liminga em patotorla i ti’i nisia si minaoki’ ate, laa o mea ampit en tekur, karengan kelaker eng hartana. 23 Laa o tumu’usouw si Yesus wia se murid-murid-Na witu eng kaledong-Na wo lumila’ wia nisea: “Kumura eng kapedisanna sitou maka loit megheghorem witu eng gorem eng Keraja’an ni Empung.” 24 Se murid-murid-Na se neiy i kenganga liminga em patotor-Na i ti’i. Ta’an si Yesus si timo’orongla kasi: “Oki-oki’-Ku, kumura eng kapedisanna megheghorem witu eng gorem eng Keraja’an ni Empung. 25 Eng kasa gampang siesa unta ghumorem witu em po’optna em bewilit ta’an siesa tou kaya megheghorem witu eng gorem eng Keraja’an ni Empung.” 26 Nisea se kasa minaringka’ wo lumila’ siesa wia se walina: “Sa tuana, seiy ku’a re’en si toro lawiren?” 27 Yesus si timu’use wia nisea wo lumila’: “Wia sitou eng kapualitan i ti’i e reiy’ wona’, ta’an e reiy’ tuana wia si Empung, karengan e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa nyi’a mouw e wona’ i wee si Empung.” 28 Lumila’ mola si Petrus wia si Yesus: “Nikeiy i yi’i keiy timele’u mola e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa wo kumi’it Nikoo!” 29 Wingkot ni Yesus: “Niaku ku lumila’me wia nikoo, eng kaulitna susur tou karengan Niaku wo karengan e Injil sia timele’ula em balena, se patuarina tuama ka’apa se patuarina wewene, si ina’na ka’apa si ama’na, se oki-oki’na ka’apa e numana, 30 sitou i ti’i en teakan wia e masa i yi’i te kangkasi nisia si laa maka’ato sumeup e maka esa nga atus lumepet: wale, patuari tuama, patuari wewene, ina’, oki’ wo e numa, ma’anouw tu’u tu rinapitla e reiy’ sa mina’asa pasiasa’an, wo witu en zaman laa meiy nisia si laa maka’ato em patou-touan kekal. 31 Ta’an kelaker se tou kimetare se laa mamuali mamuri wo se mamuri se laa mamuali kumetare.” 32 Yesus wo se murid-murid-Na se witu em pakela-kelangan mea waki Yerusalem wo si Yesus si makelang marerior. Murid-murid se mapedam balisa wo kangkasi se tou-tou maki’i-ki’it Nisia wia muri se mapedam meide’. Mekasape’ kasi si Yesus kimeret se mapulu’ o rua murid-Na wo Sia muleiy meila’la wia nisea sapa e laa mamuali witu en tou-Na, 33 pokeiy-Na: “En teakan ta mengea mouw waki Yerusalem wo si Oki’ ni Tou si laa i sarakan wia se imam-imam kepala wo se ahli-ahli Taurat, wo nisea se laa tumantula Nisia ukumen paten. Wo nisea se laa sumarakan Nisia wia se bangsa-bangsa reiy’ makasine’u si Empung, 34 wo Nisia si laa penero-nero’ala, rura’an, wewen wo wunu’un, wo nu reiy’ mouw en telu nga endo Nisia si laa tumo’or.” 35 O laa si Yakobus wo si Yohanes, se oki’ ni Zebedeus, rumetenla si Yesus wo lumila’ wia-Nisia: “Guru, paarapen neiy rio Nikoo satorona Koo lume’ele’la e nesa pengiween neiy!” 36 Wingkot-Na wia nisea: “Sapa eng kepa’ar miouw siwong-Kula i wee nikouw?” 37 Laa o pokeiy nea: “Te’esan i tela keiy rumuber witu eng kamulia’an-Nu wia eng kamurian, siesa tou kasi si witu esa nga weka lele’os-Mu wo siesa tou si witu esa nga weka kawii-Mu.” 38 Ta’an pokeiy ni Yesus wia nisea: “Nikouw kouw reiy’ mete’u sapa em pengiween niouw. Toro ku’a re’en kouw kumoo’ en cawan e lewo’ sa reiy’ koo’ong-Ku wo em baptisen ampit em pebaptis e lewo’ sa reiy’ edong-Ku?” 39 Wingkot nea: “Nikeiy keiy toro.” Yesus si limila’ wia nisea: “ Memang, nikouw kouw laa kumoo’ en cawan e lewo’ sa reiy’ koo’ong-Ku wo laa baptisen ampit em pebaptis e lewo’ sa reiy’ edong-Ku. 40 Ta’an eng kapualitan rumuber witu esa nga weka lele’os-Ku ka’apa witu esa nga weka kawii-Ku, Niaku ku reiy’la hak meweweela nyi’a. Ni’itu e laa i weela wia se tou-tou wia si seiy e ni’itu neiy mouw i sadiala.” 41 Liminga e ni’itu se mapulu’ murid walina se mineupi’ wia si Yakobus wo si Yohanes. 42 Ta’an si Yesus si kimeret nisea laa o lumila’: “Kete’uan niouw, kaa nisea se patotoren pemerintah ne bangsa-bangsa se maperentah se rakyatna ampit e lawas wesi, wo se pemangko’-pemangko’na se makelangla eng kuasa nea ampit eng kaketena wia nisea. 43 Reiy’ kouman tuana witu e nelet miouw. Seiy i te si pa’ar mamuali wangko’ witu e nelet miouw, satorona nisia si mamuali pelayanmu, 44 wo seiy i te si pa’ar mamuali maketa-ketare witu e nelet miouw, satorona nisia si mamuali hamba em baya nea. 45 Karengan si Oki’ ni Tou kangkasi si mineiy reiy’ o layanen, ta’an i te kaa melelayanla wo kaa laa meweweela e nyawa-Na mamuali sesuli’ wia se kelaker tou.” 46 Laa o ma’ayo mola si Yesus wo se murid-murid-Na waki Yerikho. Wo eng katoroan si Yesus nu rumou’mi waki Yerikho, mewali-wali ampit se murid-murid-Na wo se tou kelaker se mareo-reok, wawean si mengengiwee rapa, si mekengaran Bartimeus, sioki’ ni Timeus, si rimuber witu li’ilik e lalan. 47 Katoroan liningana, kaa Nisia mouw si Yesus tou Nazaret, o muleiy mouw sia maaleiy: “Yesus, Oki’ ni Daud, i koupus i tela niaku!” 48 Laker tou se timogor nisia rio sia makapenes. Ta’an maka ente’ mola sia maaleiy: “Oki’ ni Daud, i koupus i tela niaku!” 49 Laa o mena’ si Yesus wo lumila’: “Keretenomi sia!” Nisea se kimeretla sitou rapa i ti’i wo lumila’ wia nisia: “Ente’en e natemu, rumedeiy mouw, Nisia si makeret nikoo.” 50 Laa o sia rumou’la eng karaiyna, nisia si makarengan rimedeiy wo mea matola si Yesus. 51 o wueiyen ni Yesus sia: “Sapa eng kepa’arannula siwong-Ku i wee nikoo?” Wingkot ni tou rapa i ti’i: “Rabuni, rio niaku ku toro lumoo’!” 52 Laa o pokeiy ni Yesus wia nisia: “Mea mouw, imanmu e limawirola nikoo!” Witu i te en toro ni’itu kangkasi limoo’ mouw sia, laa o sia kumi’it si Yesus witu em pakela-kelangan-Na.