Pasal 6

1 Kamurian Yesus si rimou’mi witu wo i ka’ayo mouw waki tampa asal-Na, kasuatan se murid-murid-Na se mengi’itla Nisia. 2 Witu e nendo Sabat Sia muleiy mawee teturu’ witu e wale ibadat wo se jama’at ka’asa’an se ma’erang katoroan liminga Nisia wo sea meila’: “Waki wisa o ka’atoan-Na em baya nyi’a i ti’i ? Hikmat sapa mouw kangkasi neiy i weela-Nisia? Wo e mujizat-mujizat tuana kumura ku’a re’en o toro tinuanala e lawas-Na? 3 Reiy’ ku’a re’en Nisia i yi’i si sumesiwo eng kayu, si oki’ ni Maria, patuari ni Yakobus, ni Yoses, ni Yudas wo ni Simon? Wo reiy’ ku’a re’en se patuari-patuari-Na wewene se wia mewali-wali nikita?” Laa o sea oki’ ghenang wo sumede’ Nisia. 4 Takar si Yesus si limila’ wia nisea: “Nabi si pa’ormaten wisa i te kacuali witu en tampana nuesa, witu e nelet ne me’urangna wo witu em balena.” 5 Nisia si reiy’ mete’u tumuanala e nesa mujizat tu’u maname, kacuali lime’osla se pirala tou rara’an ampit e rimeta’la e lawas-Na wia nisea. 6 Nisia si ma’erang witu e reiy’ kapa’emanan nea. Laa o kumelangouw si Yesus maledong waki wanua mea waki wanua kasuatan mawee teturu’. 7 Sia kumeret se mapulu’ o rua murid i ti’i wo tumoke nisea tumererua, Nisia si mineela nisea kuasa witu se roh-roh lewo’, 8 wo minower wia nisea rio te’a ma’ali sapa-sapa witu em pakela-kelangan nea, kacuali en diki-diki, e roti tu’u tea’, e walun tu’u tea’, e loit witu e ne’ereten tu’u tea’, 9 toro i te make e na’alas ne’a, ta’an te’a mepake rua labung. 10 Pokeiy-Na kasi wia nisea: “Sa witu e nesa tampa kouw sinungkulola witu e nesa wale, mena’ mouw witu i ka’ayo kouw rumou’mi witu en tampa i ti’i. 11 Wo sa wawean e nesa tampa se so’o mesesungkulla nikouw wo sa sea so’o melelingala nikouw’ rumou’ mola witu wo i pi’ipikola e riawu witu ne’amu tanume e nge’enge’ wia nisea.” 12 Laa o mea mouw sea maabarla kaa sitou si lewo’ sa reiy’ makedo’, 13 Wo nisea se minure’ kelaker setang, wo minisu’la se kelaker tou rara’an ampit e lana wo lime’osla nisea. 14 Raja Herodes kangkasi si liminga en tanume si Yesus, karengan e ngaran-Na eng kasine’uanouw wo se tou se meila’la: “ Yohanes pembaptis si timo’orouw witu e nelet ne tou minate wo ni’itu mouw ee pasil eng kuasa-kuasa i ti’i mepa’ayang wia Nisia.” 15 Se walina se meila’la: “Nisia i ti’i si Elia!” Se walina kasi se meila’la: “Nisia i ti’i si esa nabi masuat tanu se nabi-nabi eng ketarean.” 16 E nedo si Herodes nu liminga eng kapualitan i ti’i, sia lumila’: “Reiy’, nisia i ti’i si Yohanes en sinabouwku mouw eng kokongna, wo si timo’ore’ kasi.” 17 Karengan memang si Herodesouw si rimeo tou sumikop si Yohanes wo tumorongku nisia witu em penjara minato’orongan ampit em peristiwa ni Herodias, ka’awu ni Filipus patuarina, karengan si Herodes si minedo mola nisia tanume si ka’awuna. 18 Karengan si Yohanes si timogorla si Herodes: “Reiy’ halal koo minedo si ka’awu ni patuarimu!” 19 Kaa ni’itu si Herodias si minee dendam wia si Yohanes wo pa’ar laa mewewunu’ nisia, ta’an reiy’ mete’u, 20 Karengan si Herodes si ormat wia si Yohanes kaa nisia si mete’u, karengan si Yohanes nisia mouw sitou ulit wo lenas, jadi sia si materungla nisia. Ta’an sakawisa sia lumingala si Yohanes, e natena reiy’ mena’ melengki-lengki’, ta’an nisia si mapedam senaang kangkasi limingala nisia. 21 Kamurian e mina’ayokan e nedo le’os ni Herodias, katoroan si Herodes witu e nendo nari jadina si simiwola sesakeiyan i wee se pemangko’-pemangko’na, se perwira-perwirana, wo se tou-tou pa’aka-aka’an waki Galilea. 22 witu e nedo ni’itu si oki’ wewene ni Herodias si minapa’ato wo ma’engket, wo nisia si minakimpa’arela e nate ni Herodes wo se sakeiy-sakeiyna. Raja si limila’la wia si reraa i ti’i: “Kumiweela wia niaku sapa i te neiynu i kepa’ar, takar i weekula wia nikoo!”, 23 laa o tumiwa’ wia nisia: “Sapa i te eng kiweennu e laaku i weela wia nikoo, ma’anouw tu’u esa nga parua eng keraja’angku!” 24 Si oki’ i ti’i si minea wo mueiyla wia si ina’na: “Sapa e lewo’ sa reiy’ kiweengku?” Wingkotna: “Eng kokong ni Yohanes Pembaptis!” 25 Takar mario-rior sia mea wia si raja wo kumiwee: “Eng kepa’arku, en teakan i te kangkasi ni’i weemula wia niaku eng kokong ni Yohanes Pembaptis witu e nesa baki!” 26 Laa o kasa mouw tekur e nate ni raja, ta’an karengan en tiwa’na wo karengan se sakeiy-sakeiyna nisia si so’o sumede’la nyi’a. 27 Raja si makarengan rimeo siesa pengawal ampit em perenta rio mea medomi eng kokong ni Yohanes. Sitou i ti’i si minea wo sumabouwla eng kokong ni Yohanes witu em penjara. 28 Nisia si minali eng kokong i ti’i witu e nesa baki wo meela nyi’a wia si reraa i ti’i wo si reraa i ti’i si mineela nyi’a kangkasi wia si ina’na. 29 Katoroan se murid-murid ni Yohanes nu limingala eng kapualitan i ti’i sea meiy wo medo e mayatna, laa o i gholeiy neala witu em pakuburan. 30 Kamurian se rasul-rasul i ti’i se minaerur sumeup ampit si Yesus wo minakite’ula wia-Nisia e minapekasa em pina’ayang neala wo e neiy i turu’la. 31 Laa o Sia lumila’ wia nisea: “Meiy mouw wia en tampa kapenesan, rio kita i te nuesa, wo masenge’la reiy’ ure!” Karengan memang tuana eng kelaker ne tou mineiy wo minea, i ka’ayo eng kumaan tu’u nisea se reiy’ neiy i kekaan. 32 Takar mea mouw sea kaa mesesea’la en tou ampit e lodeiy waki kapenesan. 33 Ta’an witu e nedo sea nu tumodome kelaker se tou limoo’ nisea wo se mete’u em pelela’an nea. Minedo lalan ketana’an o makarenganouw meiy se tou waki em baya eng kota mineiy waki tampa i ti’i i ka’ayo rimeriorla wia nisea. 34 Katoroan si Yesus nu simuwa’, Sia lumoo’ se tuana eng ka’asa’an eng kelakerna se tou, takar i kaoghe mouw e nate-Na kaa en tongkoupusen wia nisea, karengan nisea se tanu se domba reiy’la si rumerawir. Laa o muleiy mouw Sia maturu’la eng kelaker kapualitan wia nisea. 35 Witu nedo e nendo mawengi mouw, meiy mouw se murid-murid-Na wia-Nisia wo lumila’: “En tampa i yi’i eng kapenesan, wo e nendo mawengi mouw. 36 Reo mouw sea mea, rio sea toro tumeles kekaanen waki wanua-wanua kaledong i yi’i.” 37 Ta’an wingkot-Na: “Nikouw kouw lewo’ sa reiy’ mee nisea kumaan!” Pokeiy nea wia-Nisia: “Jadi e lewo’ sa reiy’ ku’a re’en keiy tumeles roti arga rua nga atus dinar kaa meweweela nisea kumaan?” 38 Ta’an Nisia si limila’ wia nisea: “Pira eng kelaker roti wia nikouw? Wa’awa’anouw soisapen!” Ni’itu nu sinoisap nea mola nyi’a sea lumila’la: “E lima roti wo se rua sera’.” 39 Laa o Sia rumeo se tou-tou i ti’i, rio em baya nea rumuber esa nga erur-esa nga erur witu e rukut lisouw. 40 Takar rumuberouw sea esa nga erur-esa nga erur, wawean se esa nga atus, wawean se lima nga pulu’ tou. 41 Wo Nisia nu minedo mola e lima roti wo se rua sera’ i ti’i, Sia kuma’ate waki langit wo tumotorla em berkat, laa o mengebi-ngebi’la e roti i ti’i wo meela nyi’a wia se murid-murid-Na, rio pemete-metengla wia se tou-tou i ti’i; tuanakan kangkasi se rua sera’ i ti’i neiy i pemete-meteng-Na wia em baya nea. 42 Wo nisea nu waya se kimaan i ka’ayo minawesu. 43 Kamurian se tou se minerurla eng kakebi’-kakebi’ e roti mapulu’ o rua wulolong wuta, reiy’pe’ en tele’u-tele’u ne sera’. 44 Se kimi’it kimaan e roti i ti’i se lima ngariwu tou tuama. 45 Nu reiy mouw i tu Yesus si makarengan minerentala se murid-murid-Na sumeret witu lodeiy wo mea rumerior waki lewet, waki Betsaida, kasuatan e ni’itu Sia rumeo se tou kelaker mareng. 46 Nisia nu tima’atasola wia nisea, Sia mea waki kuntung kaa mea mesesombayang. 47 Katoroan e nendo wengi mouw e lodeiy i ti’i witu mouw nuner e lour, ta’an si Yesus si minena’ maesa-esa waki ketana’an. 48 Katoroan Sia nu limoo’ kumura eng kapedisna sea nu mawole karengan e reghes sali’idek, takar wo’o wona’ jam tiga wengi Sia meiy wia nisea makelang witu natas en dano wo Nisia si melelangkoiyla nisea. 49 Katoroan nisea nu limoo’ Nisia makelang witu natas en dano, pokeiy nea i te kaa Nisia si mengengide’, laa o sea mereke-rekeiy, 50 karengan nisea nu waya se limoo’ Nisia wo nisea tu’u se kasa neiy i kalo’osit. Ta’an makarengan Sia limila’ wia nisea: “Makapenesouw! Niaku ku yi’i, te’a meide’!” 51 Laa o Sia sumeret witu lodeiy matola nisea, wo e reghes tu’u e minompasouw. Nisea se neiy i kenganga wo likoko, 52 karengan nu reiy’ mouw em peristiwa roti i ti’i nisea se reiy’pe’ kangkasi mangarti, wo e nate nea minena’ kete watu. 53 I kekeka’ayome waki lewet Yesus wo se murid-murid-Na se timana’ waki Genesaret wo simuwa’ witu. 54 Katoroan sea nu rumou’mi witu lodeiy, se tou se makarengan simine’u si Yesus. 55 Takar matingka-tingkasouw sea waki minapekasa en daerah i ti’i wo muleiy muleng se tou-tou rara’an witu natas en tetekelanna o meiy wia si Yesus, wisa i te e nabarna Sia nu witu. 56 Wisa i te tu’u Sia mea, waki desa-desa, waki kota-kota, ka’apa waki wanua-wanua, se tou se rimeta’la se tou rara’an witu em pasar wo ma’aleiy wia Nisia, rio sea iyonala rumingkap i tela en jumbai eng karaiy-Na. Wo em baya se tou rimingkap-Nisia se minale’os.