Pasal 21

1 Katoroan si Yesus wo se murid-murid-Na se tawi mouw e Yerusalem wo ika’ayola waki Betfage e rimeta’ waki kuntung Zaitun, Yesus si rimeo se rua murid-Na 2 ampit e minower: “Mea mouw witu em banua witu en sinarumu i ti’i, wo witu koo makarengan laa matola siesa keledai mereiy neiy i kewa’akes wo si oki’na si witu e retenna. Reta’ mola si keledai i ti’i wo alinomi wia-Niaku sea nu rua. 3 Wo sa wawean tou tumogor nikoo, i lila’ mola: Tuhan si mepadungla nisea. Nisia si makarengan marengla nisea.” 4 Kapualitan i ti’i minamuali rio lekepouw e nuwu’ neiy ipa’ayola ne nabi: 5 Lila’ mola wia si putri Sion: Loo’on, si Rajamu mineiy wia nikoo, Sia si rinda wo si mesake-sake siesa keledai, siesa nga ipus keledai pemesa’anan si mudape’.” 6 Takar mea mouw se murid-murid i ti’i wo sumiwo en tanu neiy i tokela ni Yesus wia nisea. 7 Nisea se minali si keledai mereiy i ti’i ampit si oki’na, laa o ali’ala e labung nea wo si Yesus tu’u sumeret witu e natasna. 8 Se tou kelaker se ka’asa’an eng kelakerna minitarla e labung nea witu lalan, wawean kangkasi se kimetor em pangana-pangana witu e nakana-nakana wo i serala nyi’a witu e lalan. 9 Wo se tou ka’asa se makelang marerior wia si Yesus wo se maki’i-ki’it-Nisia wia muri marekeiy, pokeiy nea: “Hosana i wee si Oki’ ni Daud, binerkatola Sia si mineiy witu e ngaran ni Tuhan, hosana waki tampa kasarakek!” 10 Wo katoroan Sia nu ghumorem waki Yerusalem, ringka’ mouw e mina pekasa eng kota i ti’i wo se tou meila’: “Seiy ku’a re’en sitou yi’i?” 11 Wo se tou ka’asa i ti’i se simingkom: “Yi’i mouw si nabi Yesus waki Nazaret waki Galilea.” 12 Laa o ghumoremouw si Yesus witu em Bait ni Empung wo mure’ em baya ne tou se mewangker mateles witu eng kalasan em Bait ni Empung. Sia si minasu’ila e meja-meja pato’oran loit wo e wangkoiy-wangkoiy ne belante’ pombo 13 wo lumila’ wia nisea: “Wawean neiy i patik: Wale-Ku e laa totoren wale sombayang. Ta’an siniwo miouw mouw nyi’a sala ne penyamun.” 14 Takar meiy mouw wia-Nisia se tou-tou rapa wo se tou-tou we’ol witu eng gorem em Bait ni Empung i ti’i wo nisea se line’os-Nala. 15 Ta’an katoroan se imam-imam kepala wo se ahli-ahli Taurat limoo’ e mujizat-mujizat siniwo-Na i ti’i wo se oki-oki’ se maaleiy witu em Bait ni Empung: “Hosana i wee si Oki’ ni Daud!” nate nea eng kasa meupi’, 16 laa o sea lumila’ wia-Nisia: “Nikoo koo liminga sapa em peila’la ne oki-oki’ yi’i?” Pokeiy ni Yesus wia nisea: “Niaku ku liminga; reiy’pe’ ma’an mekasa re’en kouw maca: Waki suma ne dade-dade wo se oki-oki’ matoto’ Nikoo koo simadia mola em puji-pujian?” 17 Laa o Sia tumele’ula nisea wo mea waki luar kota waki Betania wo simanga wengi witu. 18 Witu e nendo memo’odope’ witu em pakela-kelangan-Na mewareng waki kota, Yesus si mapedam maarem. 19 Tawi e lalan Sia lumoo’ e nakana ara laa o lumalesla witu, ta’an Sia si reiy’ minaka’ato sapa-sapa witu e nakana i ti’i ta’an laleina-laleina i te. Pokeiy-Na wia si akana i ti’i: “Nikoo koo reiy’ mouw laa mua’ kasi e reiy’ si niakaran!” Wo en toro i te ni’itu kangkasi em pera mouw e nakana ara i ti’i. 20 Limoo’ e minamuali i ti’i i kenganga mouw se murid-murid-Na, laa o lumila’: “Wo’o kumura wona’ e nakana ara i ti’i i kasenge’mi e mina pera mouw?” 21 Yesus si miningkot nisea: “Niaku lumila’me wia nikoo, kaulitena sa kouw ma’eman wo reiy’ meware-wareng, nikouw kouw reiy’kan i te toro laa sumiwo sapa en siniwo Ku ampit e nakana ara i ti’i, ta’an kangkasi sa kouw lumila’ wia si kuntung yi’i: Kumesotouw wo i katerekouw witu eng gorem en tasik! Kapualitan i ti’i e laa mamuali. 22 Wo sapa i te em pakiweennu witu en sesombayangen ampit eng kasa pa’emanen, nikouw kouw laa maka’ato nyi’a.” 23 Laa o ghumoremouw si Yesus witu em Bait ni Empung, wo eng katoroan Sia mawee teturu’ witu, meiy mouw wia-Nisia se imam-imam kepala ma’an se tu’a-tu’a ne bangsa Yahudi, wo mueiy: “Ampit eng kuasa wisa re’en Koo matuanala eng kapualitan-kapualitan i ti’i ? Wo seiy ku’a re’en si mineela eng kuasa i ti’i wia-Nikoo?” 24 Wingkot ni Yesus wia nisea: “Niaku kangkasi ku ma’ayola e nesa wewueiyen wia nikoo wo sa koo mingkot nyi’a wia-Niaku, Niaku ku laa lumila’la kangkasi wia nikoo ampit eng kuasa wisa ku’a re’en Niaku matuanala eng kapualitan-kapualitan i ti’i. 25 Waki wisa ku’a re’en o meiy em baptisan ni Yohanes? Waki sorga ka’apa waki sitou?” Nisea se minesesusiye’la nyi’a witu e nelet nea, wo lumila’: “Sawona’ kita lumila’la: Waki sorga, Sia si laa lumila’ wia nikita: Satuana, ka’a re’en ku’a kouw reiy’ ma’eman wia nisia? 26 Ta’an sawona’ kita lumila’la: Waki sitou, kita meide’ wia se tou kelaker, karengan em baya ne tou se maloo’ola si Yohanes yi’i si nabi.” 27 Laa o sea mingkot si Yesus: “Keiy reiy’ mete’u.” Wo si Yesus tu’u lumila’ wia nisea: “Satuana, Niaku kangkasi ku reiy’ lumila’la wia nikoo ampit eng kuasa wisa re’en ku’a Niaku matuanala eng kapualitan-kapualitan i ti’i.” 28 “Ta’an sapa ku’a re’en eng kete’uannu tanume nyi’i: siesa tou maka oki’ rua tuama. Sia mea wia si oki’ polon wo lumila’: Oki’ku, mea wo ma’ayangola nendo yi’i witu e numa anggor. 29 Wingkot ni oki’ i ti’i: Le’os, ama’. Ta’an nisia si reiy’ minea. 30 Laa sitou i ti’i mea wia si oki’ karua wo lumila’ tuanakan kangkasi. Wo si oki’ i ti’i miningkot: Niaku ku so’o. Ta’an kamurian sia menesel laa o meakan. 31 Seiy re’en si witu e nelet ne rua tou i ti’i si matuanala eng kepa’ar ni ama’na?” Wingkot nea: “Si mamuri.” Pokeiy ni Yesus wia nisea: “Niaku lumila’me wia nikoo, kaulitna se mememurut-mememurut cukai wo se wewene-wewene sundal se laa rumeriorla nikouw ghumorem witu eng gorem Keraja’an ni Empung. 32 Karengan si Yohanes mineiy kaa meiy metetudu’la e lalan kaulitan wia nikouw, wo kouw reiy’ ma’eman wia nisia. Ta’an se mememurut-mememurut cukai wo se wewene-wewene sundal se ma’eman wia nisia. Wo ma’an tu’u kouw limoo nisia, ta’an kamurian kouw reiy’ menesel wo kouw reiy’ kangkasi ma’eman wia nisia.” 33 Linganola e nesa peulurela walina. Wawean siesa tou makatana’ minuka’ e numa anggor wo siwoan rereen eng kaledongna. Wo sia kumiar eng ko’okor papuusan e nanggor wo rumedeiyla pewale witu eng gorem numa i ti’i. Kamurian i eramnala e numa i ti’i wia se mengenguma-mengenguma laa o mea waki wanua walina. 34 Katoroan tawi mouw e noras meupu’, sia rumeo se hamba-hambana mea wia se mengenguma-mengenguma i ti’i kaa laa maka’ato wua’ e minamuali wetengna. 35 35 Ta’an se mengenguma-mengenguma i ti’i se simikopla se hamba-hambana i ti’i: nisea se mawewe si esa, mawunu’ se walina wo melawala se walina kangkasi ampit em batu. 36 Kamurian si tuang i ti’i rimeo kangkasi se hamba-hambana walina, lumakerla ta’an se ketare, ta’an sea tu’u se tinuanala masuat tanu se ka’ampit nea. 37 Mamuri sia rumeo si urangna mea wia nisea, pokeiyna: Si urangku si laa ormaten nea. 38 Ta’an katoroan se mengenguma-mengenguma i ti’i limoo’ sioki’ i ti’i, sea lumila’ si esa wia se walina: Sia mouw si ahli waris, meiy sia wunu’un ta, rio e warisanna mamuali punyata. 39 Sea sumikop nisia wo i terekla sia witu luar e numa anggor i ti’i, laa o munu’ nisia. 40 Takar sakawisa si makauma nanggor i ti’i meiy, sapa re’en e neiy tuananna wia se mengenguma-mengenguma i ti’i?” 41 Pokeiy nea wia-Nisia: “Sia si laa munengla se tou-tou lewo’ i ti’i wo e numa anggorna laa i eramnala wia se mengenguma-mengenguma walina, se laa sumarakan e wua’na wia nisia witu e nedona.” 42 Pokeiy ni Yesus wia nisea: “Reiy’pe’ ma’an mekasa ku’a re’en kouw maca witu eng Kitab Suci: Watu neiy terek ne sumesiwo-sumesiwo bangunan e mina muali mouw watu penjuru: eng kapualitan i ti’i mina muali witu e weteng ni Tuhan, e nesa pasiwo-siwon ajaib witu em beren ta. 43 43 Kaa ni’itu, Niaku lumila’me wia nikoo, kaa eng Keraja’an ni Empung e laa edoni wia nikoo wo laa i weela wia se esa bangsa se laa mawua’la e wu’ana eng Keraja’an i ti’i. [ 44 Wo seiy i te si kalenta’ witu e natas em batu i ti’i, sia si laa makemu wo seiy i te si toron em batu i ti’i, sia si laa marimu’umuk.]” 45 Katoroan se imam-imam kepala wo se tou-tou Farisi liminga em peulurela-peulurela ni Yesus, nisea se mangarti, kaa nisea mouw se neiy i maksud-Nala. 46 Wo sea se me’inakut mesesikop Nisia, ta’an se meide’ wia se tou kelaker, karengan se tou kelaker i ti’i se maloo’ola Nisia nabi.