Pasal 20

1 Sapatare eng kapualitan Keraja’an Sorga masuat en tanu siesa tou mekewale e memo’odope’ kasa rumou’mi wo sumero se memema’ayang- memema’ayang i wee e numa anggorna. 2 Sia nu minaasa’anouw ampit se memema’ayang i ti’i tanume en tetoro esa dinar esa nga endo, sia rumeo nisea mea waki e numa anggorna 3 Wo’o wona’ jam sembilan memo’odo sia rumou’mi kasi wo linoo’ona waweane’ kasi se tou-tou walina se reiy’ mengura waki pasar. 4 Pokeiyna wia nisea: kangkasi kouw waki e numa anggorku wo sapa e waar laa ku i weela wia nikoo. Wo sea tu’u mea. 5 Wo’o wona’ jam dua belas wo jam tiga mawengido sia rumou’mi kasi wo sumiwola masuat tanu eng ketare. 6 Wo’o wona’ jam lima mawengido sia rumou’mi kasi wo matola se tou-tou walina kangkasi, Laa o pokeiyna wia nisea: Ka’a kouw reiy’ mengura wia nyi’i eng kelabotanouw e nendo?” 7 Pokeiy nea wia nisia: Karengan reiy’la sitou mewewee tetoro wia nikeiy. Pokeiyna wia nisea: Mea kangkasi ku’a kouw waki e numa anggorku. 8 Katoroan e nendo wengi si tuang i ti’i lumila’, wia si mandorna: Keretenouw se memema’ayang-memema’ayang i ti’i wo wearela en tetoro nea, muleiymi se ghimorem mamuri i ka’ayo se ghimorem kimetare. 9 Takar meiy mouw se minuleiy ma’ayang wo’o wona jam lima wo sea maka’ato siesa o siesa e nesa dinar. 10 Kamurian meiy mouw se ghimorem kimetare, ghenang nea se laa maka’ato lumakerla, ta’an sea tu’u minaka’ato siesa o siesa e nesa dinar kangkasi. 11 Katoroan sea nu maka’ato nyi’a, sea masu’u-su’ut wia si tuang i ti’i, 12 pokeiy nea: Sea se ghimorem mamuri yi’i se mina’ayang i te satu jam wo pinasuatmu i tela ampit nikeiy nu simanga endo tu’u mina’ayang wuter wo timaangla en te’etel ni endo. 13 Ta’an si tuang i ti’i miningkot siesa tou wia nisea: Patuari, niaku ku reiy’ masiwo e reiy’ adil wia nikoo. Reiy’ ku’a ta minaasa’anola esa dinar esa nga endo? 14 Edonouw em betengmu wo mea mouw; niaku ku meweweela wia se tou ghimorem mamuri yi’i masuat tanu wia nikoo. 15 Reiy’ ku’a niaku ku waya’an i te metetuanala eng kapunya’anku i ki’it eng kepa’ar nateku? Ka’apa oki’ ghenang ku’a re’en koo, kaa niaku nu murah ate? 16 Tuana mouw se tou mamuri se laa mamuali kimetare wo se kimetare se laa mamuali mamuri.” 17 17 Katoroan si Yesus nu me’a mouw waki Yerusalem, Sia kumeret sea nu mapulu’ o rua murid-Na timampas wo lumila’ wia nisea wia nuner e lalan: 18 “Teakan ta mengea waki Yerusalem wo si Oki’ ni Tou si laa i sarakanla wia se imam-imam kepala wo se ahli-ahli Taurat, wo sea se laa meela Nisia ukuman paten. 19 Wo sea se laa sumarakanla Nisia wia se bangsa-bangsa reiy’ makasine’u si Empung, rio Sia penero-nero’ala, wewen wo i salibla, wo witu nendo katelu Sia si laa to’oren.” 20 Takar meiy mouw si ina’ ne oki’ ni Zebedeus ampit se oki-oki’na i ti’i wia si Yesus, laa o maongkot witu en sinaru-Na kaa mekekiwee wo’o sapa wia-Nisia. 21 Pokeiy ni Yesus: “Sapa eng kepa’armu?” Wingkotna: “Weeani perenta, rio se rua oki’ku yi’i se toro rumuber ee sangari witu eng gorem Keraja’an-Nu, siesa si witu esa nga weka lele’os-Mu wo siesa kasi si witu esa nga weka kawii-Mu.” 22 Ta’an si Yesus miningkot, pokeiy-Na: “Kouw reiy’ mete’u, sapa em pakiween niouw. Toro ku’a re’en kouw kumoo’ en cawan, e lewo’ sa reiy’ koo’eng-Ku?” Pokeiy nea wia-Nisia: “Keiy toro.” 23 Yesus minila’ wia nisea: “ En cawan-Ku memang e laa koo’on niouw, ta’an eng kapualitan rumuber witu esa nga weka lele’os-Ku ka’apa witu esa nga weka kawii-Ku, Niaku ku reiy’la hak meweweela nyi’a. Ni’i wee mokan ni’itu wia se tou-tou wia si seiy si Ama’-Ku simadia mola nyi’a.” 24 Liminga ni’itu meupi’ mouw se mapulu’ murid walina wia se rua matuari i ti’i. 25 Ta’an si Yesus kimeret nisea laa o lumila’: “Kouw mete’u, kaa se pemerenta-pemerenta bangsa-bangsa maperenta se rakyatna ampit e lawas wesi wo se pemangko’-pemangko’ se makelangela eng kuasa nea kakete wia nisea. 26 Reiy’ kouman tuana witu e nelet miouw. Seiy i te si pa’ar mamuali wangko’ witu e nelet miouw, satorona sia si mamuali pelayanmu, 27 wo seiy i te si pa’ar mamuali paki’i-ki’itan witu e nelet miouw, satorona sia si mamuali hambamu; 28 masuat tanu si Oki’ ni Tou mineiy reiy’ kaa si layanen, ta’an i te kaa melelayanela wo kaa meweweela e nyawa-Na mamuali tebusan wia se laker tou.” 29 Wo katoroan si Yesus wo se murid-murid-Na rumou’mi waki Yerikho, ka’asa se tou mareo-reok maki’i-ki’it Nisia. 30 Wawean se rua tou rapa rimuber witu e li’ilik lalan se liminga, kaa si Yesus melangkoiy, laa o sea maaleiy: “Tuhan, Urang ni Daud, koupus i tela keiy!” 31 Ta’an se tou ka’asa i ti’i timogor nisea rio sea menes. Ta’an sea se maka ente’ mola maaleiy, pokeiy nea: “Tuhan, Urang ni Daud, koupus i tela keiy!” 32 Laa o mena’ si Yesus wo kumeret nisea. Sia lumila: “Sapa eng kepa’ar miouw rio Niaku ku sumiwola i wee nikouw?” 33 Wingkot nea: “Tuhan, rio em beren neiy en toro lumoo’.” 34 Takar minoghe mouw e nate ni Yesus kaa en tongkoupusen, laa o Sia tumiboiy em beren nea wo en toro i te ni’itu kangkasi sea se maloo’ mouw laa o kumi’it Nisia.