Pasal 22

1 Laa o sumusuiy kangkasi si Yesus witu em peulurela wia nisea: 2 2 “Kapualitan eng Keraja’an Sorga e nulur siesa raja, si simiwola em pesakeiyan kimaweng i wee si oki’na. 3 3 Sia rumeo se hamba-hambana kumeret se tou-tou niundangouw meiy witu em pesakeiyan kimaweng i ti’i, ta’an se tou-tou i ti’i se so’o meiy. 4 Sia rumeo kangkasi se hamba-hamba walina, e nge’enge’na: I lila’ mola wia se tou-tou niundangouw i ti’i: kaulitena eng kekaanen, sinadiaku mouw, sapi-sapi raghar wo se ternak papiaranku se rineretanouw; em baya-waya en sadia mouw, meiy mouw wia em pesakeiyan kimaweng yi’i. 5 Ta’an se tou-tou niundangouw i ti’i se reiy’ minadungla nyi’a; wawean se minea waki umana, waweaan se minea murus em pewangkeranna, 6 wo se walina se simikop se hamba-hambana i ti’i, sumiasa nisea wo munu’ nisea. 7 Takar meupi’ mouw si raja i ti’i, laa o rumeo se pasukan-pasukanna mea munengla se mememunu’-mememunu’ i ti’i wo tumunu eng kota nea. 8 Nu reiy’ mouw i tu sia lumila’ wia se hamba-hambana: Pesakeiyan kimaweng en sadia mouw, ta’an se tou-tou niundangouw eng ketare se reiy’ waar witu e ni’itu. 9 Kaa ni’itu mea mouw waki pontol-pontol e lalan wo turu’unouw susur tou i pasungkulmu maname meiy wia em pesakeiyan kimaweng i ti’i. 10 Takar mea mouw se hamba-hambana i ti’i wo sea merurla em baya se tou i pasungkul nea wia lalan-lalan, se tou-tou lewo’ wo se tou-tou le’os, i ka’ayo wuta mouw e woang pesakeiyan kimaweng i ti’i ampit se sakeiy. 11 Katoroan si raja i ti’i ghumorem kaa ma’atoan ampit se sakeiy-sakeiy i ti’i, sia lumoo’ siesa tou si reiy’ limabung e labung pelesir. 12 Sia lumila’ wia nisia: Heiy patuari, kumura koo ghimoremi reiy’ minake labung pelesir? Ta’an sitou i ti’i memene-menes i te. 13 Laa o pokeiy ni raja i ti’i wia se hamba-hambana: Wa’akesenouw e ne’a wo e lawasna wo i terekola sitou i ti’i witu eng gorem kareideman kasa reidem, mana mouw neiy atoan e narip wo eng kare’eket em ba’ang. 14 Karengan kelaker se kineret, ta’an toyo’ se pineleng.” 15 Kamurian mea mouw se tou-tou Farisi; sea rumunding sa kumura sea toro me’etes si Yesus ampit e nesa wewueiyen. 16 Sea rumeo se murid-murid nea mewali-wali ampit se tou-tou Herodian mueiy wia-Nisia: “Guru, nikeiy keiy mete’u, Nikoo mouw Koo esa tou jujur wo ampit en jujur mawee teturu’ e lalan ni Empung wo Nikoo koo reiy’ meide’ wia si seiy i te tu’u kangkasi, karengan Nikoo koo reiy’ pa’ar masero eng gio. 17 Lila’ mola wia nikeiy eng kete’uan-Nu: Sapa ku’a re’en ni’i wee i te mawear em pajak wia si Kaisar ka’apa reiy’?” 18 Ta’an si Yesus si mete’u eng kalewo’an e nate nea i ti’i laa o lumila’: “Ka’a kouw mewa’awa’ Niaku, heiy tou-tou munafik? 19 Papa’atomi wia-Niaku e loit i wee pajak i ti’i.” Sea mali e nesa dinar wia-Nisia. 20 20 Takar Sia mueiy wia nisea: “Gambar wo em patik ni seiy re’en e nyi’i?” 21 Wingkot nea: “Gambar wo em patik ni Kaisar,” Laa o pokeiy ni Yesus wia nisea: “I wee mola wia si Kaisar sapa e lewo’ sa reiy’ i wee miouwla wia si Kaisar wo wia si Empung sapa e lewo’ sa reiy’ i wee miouwla wia si Empung.” 22 Liminga ni’itu ma’erangouw sea wo tumele’ula si Yesus laa o mea. 23 Witu e nendo ni’itu meiy mouw wia si Yesus se pirala tou Saduki, se maka ghenang, kaa e reiy’la kebangkitan. Sea mueiy wia-Nisia: 24 “Guru, Musa si limila’, kaa sa siesa tou mate si reiy’ timele’ula oki’, si patuarina si lewo’ sa reiy’ kumaweng ampit si ka’awuna i ti’i wo meteto’ori see’ i wee si patuarina i ti’i. 25 Ta’an witu e nelet meiy keiy pitu matuari. Si ketare kimaweng, ta’an e mamuri si minate. Wo kaa nisia si reiy’la see’, sia si timele’ula si ka’awuna i ti’i i wee se patuarina. 26 Tuanakan kangkasi si karua wo si katelu i ka’ayo ampit si kapitu. 27 Wo mamuri, nu reiy’ mouw sea nu waya, si wewene i ti’i tu’u mate. 28 Seiy mouw si witu en nelet ne pitu tou i ti’i si minamuali ka’awu ni wewene i ti’i witu e nendo kebangkitan? Karengan sea nu waya se kima’awu mola nisia.” 29 Yesus miningkot nisea: “Nikouw neiy i kaseip, karengan nikouw kouw reiy’ mangarti eng Kitab Suci ka’apa tu’u eng kuasa ni Empung! 30 Karengan witu e nendo kebangkitan sitou si reiy’ kimaweng wo reiy’ neiy i kawengla ta’an i te matou-tou tanu si malaikat waki sorga. 31 Ta’an en tanume eng kabangkitan ne tou-tou minate reiy’ ku’a re’en winaca miouw sapa e neiy i nuwu’la ni Empung, katoroan sia nu timotor: 32 Niaku mouw Ku Empung ni Abraham, Empung ni Ishak wo Empung ni Yakub? Sia si reiy’ mouw Empung ne tou minate, ta’an i te Empung ne tou matou-tou.” 33 Tou kelaker se liminga ni’itu se mina’erang en teturu’-Na. 34 Katoroan se tou Farisi liminga, Kaa si Yesus si simiwo mola se tou-tou Saduki i ti’i neiy i kapenes, merurouw sea 35 wo siesa wia nisea, siesa tou ahli Taurat, mawueiy kaa mewewa’awa’la Nisia: 36 “Guru, E nukum wisa ku’a re’en eng kasa paketa-ketare witu e nukum Taurat?” 37 Wingkot ni Yesus wia nisia: “Keupusola si Tuhan, si Empungmu, ampit e minapekasa natemu wo ampit e minapekasa imukurmu wo ampit e minapekasa eng genangmu. 38 Ni’itu mouw e nukum eng kasa paketa-ketare wo eng ketarean. 39 Wo e nukum karua, masuat ampit e ni’itu, nyi’a mouw: Keupus i tela si kasuat en toumu tanukan en toumu nuesa. 40 Witu e rua nukum i yi’i mouw eng kimayong em pakasa’an nukum Taurat wo eng kitab para nabi.” 41 Katoroan se tou-tou Farisi nu minerur, Yesus si minueiy wia nisea, pokeiy-Na: 42 “Sapa ku’a re’en eng kete’uan niouw en tanume si Mesias? Urang ni seiy ku’a re’en Sia?” Pokeiy nea wia-Nisia:” Urang ni Daud.” 43 Pokeiy-Na wia nisea: “Satuana, kumura ku’a re’en si Daud kaa si pa’aka-aka’an e Roh si toro tumotorla Nisia si Tuangna, katoroan sia nu limila’: 44 Tuhan si minuwu’ mola wia si Tuangku: rumuberouw witu esa nga weka lele’os-Ku, ma’ayo se kesaru-kesaru-Mu se i weeKu witu e wawa’ ne’a-Mu. 45 Jadi sa si Daud timotor Nisia si Tuangna, kumura mouw wona’ Sia urangna kangkasi?” 46 Reiy’la siesa tou tu’u si toro mingkot-Nisia, wo rengan en toro ni’itu reiy’la siesa tou tu’u kangkasi si berani mueiyla wo’o sapa wia-Nisia.