Pasal 12

1 Witu en toro ni’itu, witu e nendo Sabat, Yesus si makelang waki uma gandum. Kaa maarem, se murid-murid-Na se timipu’ e wulisna eng gandum wo kumaan nyi’a. 2 Limoo’ ni’itu, lumila’ mouw se tou Farisi wia-Nisia: “Loo’onouw se murid-murid-Mu se masiwo sapa e reiy’ toro siwon witu e nendo Sabat.” 3 Ta’an wingkot ni Yesus wia nisea: “Reiy’ ku’a re’en winaca miouw sapa en tinuanala ni Daud, katoroan sia wo nisea se maki’i-ki’it nisia nu maarem, 4 kumura sia ghimorem witu eng gorem Wale ni Empung wo kumura sea kumaan e roti neiy i sakeiy reiy’ toro kaanen, le’os nisia ka’apa tu’u nisea se maki’i-ki’it nisia, kacuali se imam-imam? 5 Ka’apa reiy’ ku’a re’en winaca miouw witu eng kitab Taurat, kaa witu e nendo-nendo Sabat, imam-imam se limangkoiy e nukum Sabat witu eng gorem Bait ni Empung, ta’an se reiy’ simelok? 6 Niaku lumila’me wia nikoo: Wia nyi’i wawean si lumantouwla em Bait ni Empung. 7 Sa memang pangartian niouw e maksud nuwu’ yi’i: Neiy Ku i kepa’arla nyi’a mouw en tongkoupusen wo e reiy’ en sesempe, tantu kouw reiy’ mukum si tou reiy’la si selok. 8 Karengan si Oki’ ni Tou sia mouw si Tuhan witu e nendo Sabat.” 9 Sia nu rimou’ momi maname, Yesus si ghimorem witu e wale ibadat nea. 10 Witu wawean siesa tou minate esa nga weka lawasna. Nisea se minueiy wia-Nisia: “Toro ku’a re’en lume’osla tou witu e nendo Sabat?” Kepa’aran nea nyi’a mouw rio sea toro manginselokela Nisia. 11 Ta’an si Yesus limila’ wia nisea:” Sa siesa tou witu e nelet miouw makapunya siesa domba wo si domba i ti’i si neiy i kalenta’ witu eng gorem eng ko’okor witu e nendo Sabat, reiy’ re’en sia si laa sumikop nisia wo rumou’mi nisia? 12 Reiy’ ku’a sitou si kasa lumantouwla e narga ta’an si domba? Kaa ni’itu toro i te sumiwo le’os witu e nendo Sabat.” 13 Laa o pokeiy ni Yesus wia sitou i ti’i: “I uluri e lawasmu!” Wo sia mulurela e lawas, takar le’osouw e lawasna i ti’i wo mina segaya’ tanu e lawasna walina. 14 Laa o rumou’ mouw se tou Farisi i ti’i wo maasa’an kaa mewewunu’ Nisia. 15 Ta’an Yesus si mete’u e maksud nea laa o sumingkiri Laker tou se maki’i-ki’it si Yesus wo Sia lume’osla em baya nea. 16 Sia si kasa kete mepalouwla nisea sa makite’ula seiy Sia, 17 rio lekepouw e nuwu’ neiy i pa’ayola ni nabi Yesaya: 18 “Loo’onouw, si ti’i si Hamba-Ku si pineleng-Ku, si koupus-Ku, wia-Nisia imukur-Ku mepa’ar; Niaku ku laa rumeta’la e roh-Ku witu e natas-Na, wo sia si laa maki te’ula e nukum wia se bangsa-bangsa. 19 Sia si reiy’ laa mekekelong wo reiy’ laa rumekeiy wo se tou se reiy’ laa luminga en suara-Na wia e lalan-lalan. 20 Tabelang repu’ en timalo’aiy reiy’ laa rangkuten-Na, wo en sumbu ke’erem layasna reiy’ laa wunu’un-Na, i ka’ayo Sia sumiwola e nukum i ti’i minuntung. 21 Wo wia-Nisia mouw se bangsa-bangsa laa ma’arap.” 22 Kamurian alinouw wia si Yesus siesa tou sinelaran ni setang. Tou i ti’i si rapa wo wowo’, laa o le’osla ni Yesus sia i ka’ayo si wowo’ i ti’i mengila-ngila’ wo maloo’. 23 Takar ma’erangouw se pakasa’an ne tou kelaker i ti’i, pokeiy nea: “Sia yi’i sa reiy’ selok si Urang ni Daud.” 24 Ta’an katoroan se tou Farisi liminga nyi’a, sea lumila’: “Ampit si Beelzebul, kokong ne setang, Sia mure’ se setang.” 25 Ta’an si Yesus si mete’u eng genang nea, laa o lumila’ wia nisea: “Susur eng keraja’an e mina pete-pete’ tantu e mapuneng wo susur eng kota ka’apa e rumah tangga mina pete-pete’ e reiy’ laa tumaangla. 26 Tuana mouw kangkasi sa si Iblis mure’ si Iblis, sia tu’u si mina wete-weteng wo mesaru en touna sandiri; kumura mouw eng keraja’anna toro tumaang? 27 Jadi sa Aku mure’ si setang ampit eng kuasa ni Beelzebul, ampit eng kuasa ni seiy re’en se maki’i-ki’it nikoo mure’ nisia? Kaa ni’itu sea mouw se laa mamuali akimmu. 28 Ta’an sa Aku mure’ si setang ampit eng kuasa Roh ni Empung, takar eng kaulitna eng Keraja’an ni Empug mineiy mouw wia nikoo. 29 Ka’apa kumura mouw re’en sitou toro ghumoremla em bale ni tou ente’ wo kumaat eng harta bendana sa reiy’ i wa’akesnape’la ketare sitou ente’ i ti’i? Sa wina’akesna mola tare mouw i te toro sia rumampok em bale i ti’i. 30 Seiy si reiy’ mewali-wali Niaku, sia si masu’usuk Niaku wo seiy si reiy’ minerurla mewali-wali Niaku, sia si metabuke’isla. 31 Kaa ni’itu Niaku lumila’me wia nikoo: e reiy’ sa mina’asa dosa wo nojat ne tou e laa ampungala, ta’an e nojat saru e Roh Kudus reiy’ laa ampungan. 32 Sakawisa sitou si matotorla wo’o sapa mapero si Oki’ ni Tou, sia si laa ampungan, ta’an sa sia mapero e Roh Kudus, sia si reiy’ laa ampungan, wia eng kaoatan yi’i reiy’, wo waki kaoatan e laa meiy tu’u reiy’. 33 Sa esa nakana e lila’mula le’os, takar e le’os kangkasi em bu’ana; sa esa nakana e lila’mula reiy’ le’os, takar e reiy’ le’os kangkasi em bu’ana. Karengan witu em bu’ana nakana i ti’i eng kinasine’uan. 34 Heiy kouw see’ ni leloiy biludak, kumura reken kouw toro tumotorla eng kapualitan-kapualitan le’os, kaulitna nikouw nuesa kouw lewo’? Karengan em patotorla en suma masegori witu e nate. 35 Tou le’os si marou’mi eng kapualitan-kapualitan le’os witu em penu’utu-nu’utulanna le’os wo sitou lewo’ si marou’mi eng kapualitan-kapualitan lewo’ witu em penu’utu-nu’utulanna lewo’. 36 Ta’an Niaku lumila’me wia nikoo: Susur en totor reiy’ si penoron neiy i totorla ni tou e lewo’ sa reiy pesa’anennala witu e nendo paakiman. 37 Karengan i ki’it en totormu nikoo koo laa i ulitela, wo i ki’it en totormu kangkasi nikoo koo laa ukumen.” 38 Witu e nedo ni’itu lumila’ mouw se pirala ahli Taurat wo se tou Farisi wia si Yesus: “Guru, keiy keiy pa’ar meleloo’ e nesa kowa wia-Nikoo.” 39 Ta’an wingkot-Na wia nisea: “Angkatan lewo’ wo reiy’ lale’ yi’i se kasa makiwee e nesa kowa’. Ta’an wia nisea se reiy’ laa weean eng kowa’ ta’an i te eng kowa’ ni nabi Yunus. 40 Karengan tanu si Yunus minena’ witu eng gorem po’ot ni sera’ telu nga endo telu nga wengi, tuana mouw kangkasi si Oki’ ni Tou si laa mena’ witu e rahim em bumi telu nga endo telu nga wengi. 41 Witu e nedo paakiman, se tou-tou Niniwe se laa tumo’or mewali se angkatan yi’i wo mukum nisea kangkasi. Karengan se tou-tou Niniwe i ti’i se mina kedo’ nu liminga mouw em paabarla ni Yunus, wo eng kaulitna em bia nyi’i e lumantouwla si Yunus! 42 Witu en toro paakiman, si ratu waki timu i ti’i si laa tumo’or ampit se angkatan yi’i wo sia si laa mukum nisea kangkasi. Karengan si ratu yi’i si waki tempok em bumi o meiy kaa melelinga eng hikmat ni Salomo, wo eng kaulitna em bia nyi’i e lumantouwla si Salomo!” 43 “Sakawisa si roh lewo’ rumou’la wia sitou, sia tu’u lumepu waki tampa-tampa karesean mesesero paana’an. Ta’an sia si reiy’ minaka’ato nyi’a. 44 Laa o sia lumila’: Niaku ku laa mareng waki wale e neiy mouw i tele’ukula i ti’i. Takar mea mouw sia wo matola em bale i ti’i reiy’ si sapa, weresi sinapuan wo wangun kinetetu’utul. 45 Laa o sia rumou’la wo maruiy se pitu roh walina se lumantouwla eng kalewo’na wo sea ghumorem wo mena’ witu. Takar kamurian eng ka’ada’an ni tou i ti’i minaka wurukela ta’an eng ka’ada’anna ketare. Tuanakan kangkasi e laa mamuali wia se angkatan lewo’ yi’i.” 46 Katoroan si Yesus masusuiye’ ampit se tou kelaker i ti’i, Ina’-Na wo se patuari-patuari-Na rimedeiy witu luar wo me’inakut ma’atola Nisia. 47 Takar siesa tou limila’ wia-Nisia: “Loo’onouw, si ina’-Mu wo se patuari-patuari-Mu se witu luar wo me’inakut ma’ato Nikoo.” 48 Ta’an wingkot ni Yesus wia sitou mina’ayola e nabar i ti’i wia-Nisia: “Seiy si ina’-Ku? Wo seiy se patuari-patuari-Ku?” 49 Laa o pokeiy-Na, suat matudu’ waki se murid-murid-Na: “yi’i si ina’-Ku wo se patuari-patuari-Ku! 50 Karengan seiy i te tu’u si masiwola eng kepa’ar ni Ama’-Ku waki sorga, sia mouw si patuari-Ku tuama, sia mouw si patuari-Ku wewene, sia mouw si ina’-Ku.”