Pasal 10

1 Yesus si kimeret se mapulu’ o rua murid-Na wo mee kuasa wia nisea kaa laa mure’ e roh-roh lewo’ wo kaa laa merere’ila e reiy’ sa mina’asa rumara wo e reiy’ sa mina’asa kalewea’an. 2 Nyi’i mouw e ngaran ne mapulu’ o rua rasul i ti’i: Ketare si Simon patotoren Petrus wo si Andreas patuarina, wo si Yakobus urang ni Zebedeus wo si Yohanes patuarina, 3 Filipus wo si Bartolomeus, Tomas wo si Matius mememurut cukai, Yakobus urang ni Alfeus, wo si Tadeus, 4 Simon tou Zelot wo si Yudas Iskariot si khimianatla Nisia. 5 Se mapulu’ o rua murid i ti’i se neiy i toke ni Yesus wo Sia mower wia nisea: “Te’a mouw kouw sume’epang witu e lalan ne bangsa walina ka’apa ghumorem witu eng gorem eng kota ne tou Samaria, 6 ta’an i te mea mouw wia se domba-domba neiy i kaliong wia se umat Israel. 7 Mea mouw wo i abarola: Eng Keraja’an Sorga en tawi mouw. 8 Le’osenola se tou rara’an; to’orenola se tou minate; lenasenola se tou kusta; i ure’ mouw se setang-setang. Nikouw kouw tinaberanouw nyi’a, kaa ni’itu tumaberouw kangkasi. 9 Te’a mouw kouw ma’ali e mas ka’apa perak ka’apa en tambaga witu e ne’eretennu. 10 Te’a mouw kouw ma’ali walun witu em pakela-kelangan, tea kouw ma’ali labung rua nga ketor, en selop ka’apa en diki-diki, karengan sitou memema’ayang si waar maka’ato en tetorona. 11 Sakawisa kouw ghumorem eng kota ka’apa wanua, sumero mouw witu siesa tou toro wo mena’ mouw wia nisia i ka’ayo kouw mea. 12 Sakawisa kouw ghumorem em bale ne tou, meela tabea wia nisea. 13 Sa sea toro sumungkulla nyi’a, en tabeamu i ti’i en tumumpa witu natas nea, sa reiy’, en tabeamu i ti’i e mareng wia nikoo. 14 Wo sakawisa sitou reiy’ sumungkulla nikoo wo reiy’ luminga em patotormu, rumou’ mouw wo tele’u mola em bale ka’apa eng kota i t’i wo i pi’ipikola e riawu witu ne’amu. 15 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Eng keulitna witu e nendo paakiman en tana’ Sodom wo eng Gomora e laa lebe wure em pesa’ananna ta’an eng kota i ti’i.” 16 “Loo’on, Niaku ku timoke nikouw tanu si domba witu nuner ne serigala, kaa ni’itu satorona kouw lali’iket tanu si leloiy wo tulus tanu si pombo. 17 Ta’an mategha-teghamouw wia em baya se tou; karengan wawean si laa sumarakan nikoo wia se majelis agama wo nisea se laa sumiasa nikoo witu e wale ibadat nea. 18 Wo eng karengan Niaku, nikouw kouw laa rawiren witu en sinaru ne penguasa-penguasa wo ne raja-raja tanu e nesa kasairian i wee nisea wo i wee se tou-tou reiy’ makasine’u si Empung. 19 Sakawisa sea sumarakan nikouw, te’a mouw kouw lieiy kaa eng kumura wo kaa en sapa e lewo’ sa reiy’ totoren niouwla, karengan em baya nyi’a i ti’i e laa i karuniala wia nikoo witu i te e nedo ni’itu kangkasi. 20 Karengan reiy’ nikouw si matoto-totor, ta’an i te e roh ni Ama’mu; Nisia si laa matoto-totor witu nikouw. 21 Sitou si laa sumarakan si patuarina kaa laa pewewunu’un, tuanakan kangkasi si ama’ wia si oki’na. Wo se oki-oki’ se laa rumangu wia se tu’a nea wo laa munu’ nisea. 22 Wo nikouw kouw laa i kari’iris em baya ne tou karengan e ngaran-Ku; ta’an sitou timaang i ka’ayo witu eng kesampetanna si laa melawir. 23 Sakawisa sea sumiasa nikoo witu eng kota esa, tumingkasouw waki kota walina; karengan Niaku ku lumila’me wia nikoo: Eng keulitna nu reiy’pe’ nikouw nu simampet mineami waki kota-kota Israel, si Oki’ ni Tou si mineiy mola. 24 Si murid si reiy’ lumantouwla wia si guruna ka’apa si hamba wia si tuangna. 25 En toro mouw wia si murid sa sia mamuali masuat tanu si guruna wo wia siesa hamba sa sia mamuali masuat tanu si tuangna. Sa si mekewale si patotoren Beelzebul, sapape’ kasi se esa nga pumpun em balena. 26 Jadi te’a mouw kouw meide’ wia nisea, karengan reiy’la e wo’o sapa tu’u e mina kusi’ o reiy’ laa wuka’an wo reiy’la wo’o sapa tu’u e neiy i kakirong o reiy’ laa kakete’uan. 27 Sapa e neiy Ku i totorla wia nikoo witu e reidem, lila’ mola ni’itu witu en terang; wo sapa e neiy tena’la witu en talingamu, i abarola ni’itu waki atas e natep em bale. 28 Wo te’a mouw kouw meide’ wia nisea se toro munu’ e nouwak, ta’an se reiy’ si kuasa munu’ imukur; meide’ mola kasa ketare wia Nisia si kuasa mepepunengla le’os imukur ka’apa tu’u e nouwak witu eng gorem naraka. 29 Reiy’ ku’a re’en si burung pipit i wangker rua nga ipus esa nga loit? Ta’an esa nga ipus tu’u wia nisea si reiy’ laa ruma’aragh wia em bumi sa reiy’ eng kepa’aran ni Ama’mu. 30 Wo nikoo, wu’uk eng kokongmu tu’u rineken em baya nyi’a. 31 Kaa ni’itu te’a mouw kouw meide’, karengan nikouw kouw lebe arga ta’an eng kelaker ne burung pipit. 32 Susur tou si maakula Niaku witu en sinaru ne tou, Niaku kangkasi Ku laa maakula nisia witu en sinaru ni Ama-Ku waki sorga. 33 Ta’an seiy i te si sumangkal Niaku witu en sinaru ne tou, Niaku kangkasi Ku laa sumangkal nisia witu en sinaru ni Ama’-Ku waki sorga.” 34 “Te’a kouw mapokeiyla, kaa Niaku mineiy maali-ali en dame wia natas em bumi; Niaku mineiy reiy’ kaa maali-ali en dame, ta’an i te en santi. 35 Karengan Niaku ku mineiy kaa meiy meteta’atasla sitou wia si ama’na, si oki’ wewene wia si ina’na, manuang wewene wia si ina’ manuangna, 36 wo si kesaru ni tou e nyi’a mouw se tou-tou esa nga pumpun em balena. 37 Seiy i te si meupusla si ama’ ka’apa si ina’na lumantouwla Niaku, sia si reiy’ waar wia-Niaku; wo seiy si meupusla si urangna tuama ka’apa wewene lumantouwla Niaku, sia si reiy’ waar wia-Niaku. 38 Seiy i te si reiy’ minesa’an en salibna wo kumi’it Niaku, sia si reiy’ waar wia-Niaku. 39 Seiy i te si metaangla e nyawana, sia si neiy kaliongan e nyawana, wo seiy i te si kaliongan e nyawana kaa Niaku, nisia si laa maka’ato nyia. 40 Seiy i te si simungkulola nikouw, sia si simungkulola Niaku, wo seiy i te si sumungkulola Niaku, sia si simungkulola Nisia si timoke Niaku. 41 Seiy i te si simungkulola si nabi tanume si nabi, sia si laa maka’ato en tetoro ni nabi, wo seiy i te si sumungkulola siesa tou ulit tanume sitou ulit, sia si laa maka’ato en tetoro ni tou ulit. 42 Wo seiy i te si meela rano ghe’egher esa ghelas i te tu’u wia si meta’asa’an tou rintek yi’i, karengan nisia si murid-Ku, Niaku lumila’me wia nikoo: Kaulitna sia si reiy’ laa kaliongan en tetorona wia nisia.”