Pasal 8

1 Reiy’ ure nu reiy’ mouw i tu Yesus si makelang maledong waki kota mea waki kota wo waki desa mea waki desa maabarla e Injil Keraja’an ni Empung. Se mapulu’ o rua murid-Na se mewali-wali ampit Nisia, 2 wo kangkasi se pirala wewene se line’osola witu e roh-roh lewo’ ka’apa e reiy’ sa mina’asa rumara, nisea i ti’i si Maria si patotoren Magdalena, si neiy i reta’la wia se pitu roh lewo’, 3 Yohana si ka’awu ni Khuza si bendahara ni Herodes, si Susana wo laker se wewene walina. Se wewene-wewene i yi’i se melayanla se rombongan i ti’i ampit eng kakaya’an nea. 4 Katoroan se tou kelaker se mareo-reok mineiy, sea i ti’i se tou-tou waki kota o kota se kima’ampetla en tou wia si Yesus, o lumila’ mouw Sia witu e nesa peulurela: 5 “Wawean siesa tou mememu’uwur si rumou’mi kaa laa mewewu’uwurla em bibitna. Witu e nedo sia nu mawu’uwur, esa nga weteng bibit i ti’i limenta’ witu li’ilik e lalan, laa o le’ek ne tou wo se burung-burung wia natas se kimaan nyi’a i ka’ayo mina’apu. 6 Esa nga weteng limenta’ witu en tana’ wewatun, wo eng kineteteumi e minapera karengan e reiy’ minaka’ato rano. 7 Esa nga weteng kasi limenta’ witu eng kongkom tetunean, wo eng kongkom i ti’i en timeu mewali-wali wo kumimpit nyi’a i ka’ayo minate. 8 Wo esa nga weteng limenta’ witu en tana’ le’os, wo ni’itu nu timeu mouw minee wu’ana limepet maka esa nga atus.” Nisia nu limila’ mola en tuana Yesus si minaleiy: “Seiy si maka talinga kaa em palinga satorona nisia si luminga!” 9 Se murid-murid-Na se minueiy wia-Nisia, sapa e maksud em peulurela i ti’i. 10 Laa o Sia mingkot: “Wia nikoo wineean eng karunia kaa laa metete’ula em pengiro-ngirong eng Keraja’an ni Empung, ta’an wia se tou-tou walina eng kapualitan i ti’i neiy i abarla witu em peulurela, rio ma’anouw tu’u timu’us, nisea se reiy’ limoo’ wo ma’anouw tu’u liminga, nisea se reiy’ mangarti. 11 Nyi’i mouw em penoron em peulurela i ti’i: Em bibit i ti’i nyi’a mouw e nuwu’ ni Empung. 12 E limenta’ witu li’ilik e lalan i ti’i nyi’a mouw se tou liminga mouw nyi’a; kamurian meiy mouw si Iblis laa o medomi e nuwu’ i ti’i witu eng gorem e nate nea, rio sea te’a ma’eman wo neiy lawiren. 13 E limenta’ witu en tana’ wewatun i ti’i nyi’a mouw se tou, nisea nu liminga mola e nuwu’ i ti’i, sea sumungkulla nyi’a ampit e mepa’a-pa’ar, ta’an nisea i ti’i se reiy’ kimalat, nisea se ma’eman reiy’ ure wo witu e noras em pewa’awa’an nisea se minamurtad. 14 E limenta’ witu eng kongkom tetunean nyi’a mouw se tou liminga mouw e nuwu’ i ti’i, wo witu eng kapatouna tumodongla nyi’a nisea se kakopitan eng kalieiyan wo eng kekaya’an wo eng kasedapan nu matou-tou, i ka’ayo sea reiy’ mawua’la e wu’ana wowos. 15 E limenta’ witu en tana le’os i ti’i nyi’a mouw se tou, nisea nu liminga mola e nuwu’ i ti’i, se kimirongla nyi’a witu eng gorem e nate le’os wo rume’umi wu’ana witu eng katenteman.” 16 Reiy’la sitou si tumutungla en solo laa o songkouwala nyi’a ampit en tampayang ka’apa tumampala nyi’a witu rarem en tetekelan, ta’an nisia si tumampala nyi’a witu natas e ne’ana en solo, rio em baya ne tou se ghumorem witu eng gorem em bale se toro lumoo’ en sena’na. 17 karengan reiy’la e wo’o sapa neiy i kakirong o reiy’ laa i papa’atola, wo reiy’la e nesa pengiro-ngirong o reiy’ laa kakete’uan wo i palakatla. 18 Kaa ni’itu, weeala ghenang eng kenaramen niouw malinga. Karengan seiy si minakapunyala, wia nisia si laa weean, ta’an seiy si reiy’ minakapunyala, waki nisia e laa edoni, o kangkasi sapa em pokeiyna wawean wia nisia.” 19 Si Ina’ wo se patuari-patuari ni Yesus se mineiy wia-Nisia, ta’an nisea se reiy’ i kaleler Nisia karengan se tou se kelaker 20 Se tou se minaki te’ula wia-Nisia: “Si ina’-Mu wo se patuari-patuari-Mu se witu luar wo se pa’ar ma’atoan ampit Nikoo.” 21 Ta’an Nisia si miningkot nisea: “Ina’-Ku wo se patuari-patuari-Ku nyi’a mouw nisea, se liminga mola e nuwu’ ni Empung wo timuanala nyi’a. 22 Witu e nendo mekasa Yesus si simeret witu lodeiy mewali-wali ampit se murid-murid-Na, wo Sia lumila’ wia nisea: “Meiy mouw ta tumodome waki lewet e lour.” Laa o tumodo mouw sea. 23 Wo eng katoroan sea nu mawole, Yesus si kinaweean tekel. I ka senge’mi tu tumumpa mouw e reghes tumokol witu e lour, i ka’ayo e lodeiy i ti’i eng kina ghoreman rano wo nisea se witu em bahaya. 24 Takar meiy mouw se murid-murid-Na o mongkela Nisia, pokeiy nea: “Guru, Guru, ta mapunengouw!” Sia tu’u tumo’or, laa o rumekak e reghes wo en dano merangu i ti’i. Wo e reghes wo en dano i ti’i tu’u e minompas wo e lour i ti’i minalompon. 25 Laa o pokeiy-Na wia nisea: “Wisa ku’a re’en eng ka’emanannu?” Takar meide’mouw sea wo ma’erang, laa o lumila’ siesa wia se walina: “Seiy mouw ee pasil sitou i yi’i, i ka’ayo Sia mee perenta wia e reghes wo en dano wo sea lale’ wia-Nisia?” 26 Laa o sumuwa’ mouw si Yesus wo se murid-murid-Na waki tana’ ne tou Gerasa e rimeta’ waki lewet eng Galilea. 27 Si Yesus nu limongkotouw witu eng ketana’an, meiy mouw siesa tuama waki kota i ti’i meiy matola Nisia; sitou i ti’i si sinelaran ne setang-setang wo e nure mouw sia lengat wo reiy’ maena’ witu em bale, ta’an witu em pakuburan. 28 Katoroan nisia nu limoo’ si Yesus, sia rumekeiy laa o i kasungkur witu en sinaru-Na wo lumila’ eng ka legu’: “Sapa e nurusan-Nu ampit niaku, heiy Yesus Oki’ ni Empung Si Kasarakek? Niaku ku maaleiy wia-Nikoo, rio Koo te’a mesesiksa niaku.” 29 Nisia si limila’ en tuana karengan si Yesus si minerentala e roh lewo’ iti’i rumou’la witu sitou i ti’i. Karengan e re’eregh e roh i ti’i mengate-ngater nisia, takar kaa laa mejejagala nisia, o sia ranten wo torongkun, ta’an nisia si rimangkutla e reiy’ sa mina’asa wewa’akes i ti’i wo nisia si perawiren ni setang i ti’i witu en tampa-tampa kapenesan. 30 Wo si Yesus si minueiy wia nisia: “Sapa ku’a re’en e ngarannu?” Wingkotna: “Legion,” kaa nisia si sinelaran ne setang kelaker. 31 Laa o maaleiy se setang-setang i ti’i wia si Yesus, rio Sia te’a mepeperentala nisea ghumorem witu eng gorem en temping maut. 32 Wawean maname kelaker kasa se tieiy se kasuatan masero kumaan waki lembe eng kuntung, o laa se setang-setang i ti’i se makiwee wia si Yesus, rio Sia mangimpa’arela nisea ghumoremla wia se tieiy-tieiy i ti’i. Yesus si lime’ele’la em pakiween nea. 33 Laa o rumou’ mouw se setang-setang i ti’i wia sitou i ti’i wo ghumoremla wia se tieiy-tieiy i ti’i. Se kawang ne tiey i ti’i se timumpele’ witu en tebir en temping mea witu eng gorem e lour laa o mate minale’emes. 34 Se tumetayur-tumetayur ne tieiy i ti’i nu limoo’ mola sapa e minamualila, sea tumingkas laa o mea sumusuiyla eng kapualitan i ti’i waki kota wo waki wanua-wanua kaledong nyi’a. 35 Wo rumou’ momi se tou kaa se laa meleloo’ sapa mouw e minamualila. Nisea se mineiy wia si Yesus wo nisea se time’upla sitou neiy mouw i tele’ula ne setang-setang i ti’i si rimuber witu e ne’a ni Yesus; nisia si limabungouw wo si wena’asouw. Takar meide’ mouw sea. 36 Se tou-tou limoo’ mola sandiri eng kapualitan i ti’i se minakite’ula wia nisea, sa kumura sitou sinelaran ni setang i ti’i si linawirola. 37 O laa se minapekasa ne penduduk en daerah Gerasa se kimiwee wia si Yesus, rio Sia tumele’ula nisea, karengan nisea se kasa kineide’an. Takar sumeretouw Sia witu e lodeiy, laa o mole kasi. 38 Wo sitou neiy mouw i tele’ula ne setang-setang i ti’i si kimiwee rio sia iyonala rumapitla-Nisia. Ta’an si Yesus si rimeo nisia mea, pokeiy-Na: 39 “Marengouw waki walemu wo i susuiy mola e reiy’ samina’asa wo’o sapa en siniwo mola ni Empung wia nikoo.” Sitou i ti’i tu’u si minea o lumedongla e minapekasa eng kota wo makite’ula e reiy’ samina’asa sapa en siniwo mola ni Yesus witu en touna. 40 Katoroan si Yesus nu marengi, se tou kelaker se simungkul Nisia karengan nisea nu waya se mengena-ngena’ Nisia. 41 Takar meiy mouw siesa tou mekengaran Yairus. Nisia mouw si kapala e wale ibadat. Kasuatan simungkur witu en sinaru ne’a ni Yesus sia maaleiy wia-Nisia, rio si Yesus si meiy waki walena, 42 karengan sioki’na wewene pengesan, si makaumur wo’o wona’ mapulu’ o rua ngete’un, si weitouw mate. Witu em pakela-kelangan mengea witu Yesus si peransa-ransaken ne tou kelaker. 43 Wawean siesa wewene si mapulu’ o rua mouw ngete’un peme’itan em peraa’an wo reiy’la si seiy i te tu’u si lime’osla. 44 Sia meiy tumawila si Yesus wia muri wo lumeler en jumbai eng karaiy-Na, wo eng katoroan i te ni’itu kangkasi e minena’ mouw em peraa’anna. 45 Laa o pokeiy ni Yesus: “Seiy si limeler Niaku?” Wo eng karengan reiy’la si maakula nyi’a, mila’ mouw si Petrus: “Guru, tou se kelaker se minuyut wo rimansak Nikoo.” 46 Ta’an si Yesus si limila’: “Wawean siesa tou si limeler Niaku, karengan Niaku ku minedam wawean eng kuasa rimeu’la wia en tou-Ku.” 47 Katoroan si wewene i ti’i nu limoo’, kaa em pasiwo-siwonna i ti’i eng kinakete’uan, sia meiy ampit e matenggo’ogho, i kasungkur witu en sinaru-Na wo sumusuiyla wia se tou kelaker karengan en sapa sia lumeler Nisia wo kaa nisia en toro i te ni’itu kangkasi si mina le’os. 48 Takar pokeiy-Na wia si wewene i ti’i: “Heiy oki’-Ku, imanmu e limawirola nikoo, mea mouw ampit eng kelawiran!” 49 Katoroan si Yesus nu masusuiye’, meiy mouw siesa tou wia se me’urang ni kapala wale ibadat i ti’i wo lumila’: “Si oki’mu si minate mouw, te’a mouw kasi koo memee-mee susah si Guru!” 50 Ta’an si Yesus si liminga nyi’a wo lumila’ wia si Yairus: “Te’a meide’, ma’emanola, wo si oki’mu si laa melawir.” 51 I kekeka’ayola waki wale ni Yairus, Yesus si reiy’ minangintorola siesa tou tu’u kumi’it ghumorem ampit Nisia, kacuali si Petrus, Yohanes wo si Yakobus wo si ama’ ni oki’ i ti’i ma’an si ina’na. 52 Em baya ne tou se maame’ wo ma’aripla sioki’ i ti’i. Ta’an si Yesus si limila’: “Te’a maame’; nisia si reiy’ minate, ta’an si timekel.” 53 Nisea se kime’eke’la Nisia, karengan nisea se mete’u kaa sioki’ i ti’i si minate mouw. 54 Laa o tiboiyan ni Yesus e lawas ni oki’ i ti’i wo rumekeiy, pokeiy-Na: “Hei oki’ tumo’orouw!” 55 Takar marengomi e roh ni oki’ i ti’i wo en toro i te ni’itu kangkasi sia tumo’or o rumedeiy. Laa o reo ni Yesus sea weean kumaan sioki’ i ti’i. 56 Wo ma’erangouw se tu’a ni oki’ i ti’i, ta’an si Yesus si minalouw nisea mapakite’ula wia si seiy i te tu’u kangkasi sapa e minamualila i ti’i.