Pasal 9

1 Takar si Yesus si kimeret se mapulu’ o rua murid-Na, laa o meela eng keter wo eng kuasa wia nisea kaa se laa mekekuasala se setang-setang wo kaa se melele’osla e rumara-rumara. 2 Wo Nisia si timoke nisea kaa ma’abarla eng Keraja’an ni Empung wo kaa laa melele’osla se tou, 3 pokeiy-Na wia nisea: “Te’a maali sapa-sapa wia em pakela-kelangan, te’a maali wulu’ ka’apa walun, roti ka’apa loit, ka’apa rua nga ketor labung. 4 Wo sakawisa kouw sinungkulla witu e nesa wale, mena’ mouw witu i ka’ayo kouw rumou’mi witu. 5 Wo sa wawean tou si reiy’ pa’ar sumungkulla nikoo, rumou’ momi witu eng kota nea wo i pi’ipikla e riawuna witu e ne’amu tanume e nge’enge’ wia nisea.” 6 Laa o mea mouw sea wo lumedong e reiy’ samina’asa wanua kasuatan maabarla e Injil wo male’osla se tou rara’an waki e reiy’ samina’asa tampa. 7 Herodes, raja wilayah, si liminga e reiy’ samina’asa minamuali i ti’i wo sia tu’u mapedam meide’, karengan wawean se tou meila’la, kaa si Yohanes si timo’orouw witu e nelet ne tou minate. 8 Wawean kasi se meila’la, kaa si Elia si minodolouw sumeup, wo wawean kangkasi se meila’la, kaa siesa wia se nabi-nabi eng ketare si timo’orouw. 9 Ta’an si Herodes si limila’: “Si Yohanes en sinabouwku mouw eng kokongna. Seiy mouw ee pasil Nisia i yi’i, e nabarna si matuanala eng kapualitan-kapualitan tuana?” Laa o sia me’inakut rio toro maatoan ampit si Yesus. 10 Eng kinewewarengi ne rasul-rasul i ti’i se simusuiyla wia si Yesus sapa em pina’ayang nea mola. Laa o alin ni Yesus sea wo sumingkir waki e nesa kota mekengaran Betsaida, i ka’ayo nisea i te ma’an Nisia. 11 Ta’an se tou kelaker se minete’ula nyi’a, laa o kumi’itla Nisia. Nisia si simungkulla nisea wo mengila-ngila’ wia nisea tanume eng Keraja’an ni Empung wo Nisia si lime’osla se tou-tou mepadungla em pelele’osan. 12 Witu e nedo nendo mawengi mouw meiy mouw wia-Nisia se mapulu’ o rua murid-Na wo lumila’: “Reo mouw se tou kelaker i ti’i mea, rio sea mea waki desa-desa wo e wanua-wanua kaledong i yi’i kaa laa sumero en tampa tete’upan wo eng kekaanen, karengan wia nyi’i nikita ta wia en tampa kapenesan.” 13 Ta’an Nisia si limila’ wia nisea: “Nikouw kouw lewo’ sa reiy’ mee nisea kumaan!” Nisea se miningkot: “Wawean wia nikeiy e reiy’ lumantoula witu e lima roti wo se rua sera’, kacuali sa keiy mea tumeles kekaanen ni’i wee em baya se tou kelaker i yi’i.” 14 Karengan witu wawean wo’o wona’ lima nga riwu tou tuama. Laa o Sia lumila’ wia se murid-murid-Na: “I reo mouw sea rumuber esa nga erur-esa nga erur, wo’o wona’ lima nga pulu tou esa nga erur.” 15 Se murid-murid se timuanala nyi’a wo rumeo em baya ne tou kelaker i ti’i rumuber. 16 Wo Nisia nu minedo mola e lima roti wo se rua sera’ i ti’i, Sia kuma’ate waki langit, o tumotorla em berkat, laa o mengebi-ngebi’la e roti i ti’i wo meela nyi’a wia se murid-murid-Na rio i pemete-metengla nyi’a wia se tou kelaker. 17 Wo nisea nu waya se kimaan i ka’ayo minawesu. Kamurian e nierurla eng kaketor-kaketor e roti tele’u eng kelakerna e mapulu’ o rua wulolong’. 18 Witu e mekasa katoroan si Yesus nu masombayang maesa-esa, meiy mouw se murid-murid-Na wia-Nisia. Laa o Sia mueiy wia nisea: “Pokeiy ne tou kelaker, seiy ku’a re’en Niaku i yi’i?” 19 Wingkot nea: “Yohanes Pembaptis, wawean kangkasi se meila’la: Elia, wawean kangkasi se meila’la, siesa wia se nabi-nabi eng ketare si timo’orouw.” 20 Yesus si minueiy wia nisea: “I ki’it nikouw, seiy ku’a re’en Niaku i yi’i?” Wingkot ni Petrus: “Mesias waki si Empung.” 21 Laa o kasa pepalouwan ni Yesus sea, rio sea te’a makite’ula eng kapualitan i ti’i wia si seiy i te tu’u. 22 Wo si Yesus si limila’: “Si Oki’ ni Tou si lewo’ sa reiy’ mesa’an e laker peme’itan wo i sede’ ne tu’a-tu’a, imam-imam kepala wo ne ahli-ahli Taurat, laa o wunu’un wo to’oren witu e nendo katelu.” 23 Pokeiy-Na wia nisea nu waya: “Susur tou si pa’ar kumi’it Niaku, nisia si lewo’ sa reiy’ kumelong en touna, mesa’an en salibna susur e nendo wo kumi’it Niaku. 24 Karengan seiy i te si pa’ar melelawirla e nyawana, nisia si laa kaliongan e nyawana; ta’an seiy i te si kaliongan e nyawana kaa Niaku, nisia si laa lumawirla nisia. 25 Sapa em penoronna sitou si maka’ato e minapekasa eng kaoatan, ta’an nisia si minunengla ka’apa rimugila en touna nuesa? 26 Karengan seiy i te si meirang kaa Niaku wo karengan em peiyla’-Ku, si Oki’ ni Tou kangkasi si laa meirang kaa sitou i ti’i, sakawisa Sia meiy ee sangari witu eng kamulia’an-Na wo witu eng kamulia’an ni Ama’ wo ne malaikat-malaikat kudus. 27 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Eng kaulitna witu e nelet ne tou mineiy wia nyi’i wawean se reiy’ laa mate nu reiy’pe’ sea nu limoo’ eng Keraja’an ni Empung.” 28 Wo’o wona uwalu nga endo nu reiy’ mouw e reiy’ sa mina’asa teturu’ i ti’i, Yesus si minali si Petrus, Yohanes wo si Yakobus, laa o sumosor witu natas eng kuntung kaa laa mesesombayang. 29 Katoroan Nisia nu masombayang, rupa eng gio-Na en simeup wo e labung-Na minaputi’ masena’. 30 wo loo’onouw se rua tou mesesusuiy ampit Nisia, nisea i ti’i si Musa wo si Elia. 31 Nisea nu rua se minapa’atola en tou witu eng kamulia’an wo mesesusuiy tanume en toroan em pela’an-Na e neiy lekepen-Nala waki Yerusalem. 32 Kasuatan e ni’itu si Petrus wo se ka’ampit-ka’ampitna se kina tekelanouw wo eng katoroan nisea nu mawongke nisea se limoo’ si Yesus witu eng kamulia’an-Na: wo se rua tou se rimedeiy witu e reten-Na i ti’i. 33 Wo eng katoroan se rua tou i ti’i nu metetele’ula si Yesus, Petrus si limila’ wia-Nisia: “Guru, kumura eng ka’aruiyna keiy nu wia en tampa i yi’i. Le’osouw keiy rumedeiyla teakan en telu dasing, nesa ni’i wee Nikoo, nesa ni’i wee si Musa wo e nesa ni’i wee si Elia.” Ta’an si Petrus si reiy’ mete’u sapa neiy i lila’nala i ti’i. 34 Kasuatan nisia nu meila’ tuana, o meiy mouw e linaak tumerungi nisea. Wo eng katoroan nisea nu ghumorem witu eng gorem e linaak i ti’i, meide’ mouw sea. 35 Takar kalinga’anouw en suara waki ghorem e linaak i ti’i, si meila’: “Yi’i mouw si Oki’-Ku si pineleng-Ku, linganola Sia.” 36 Katoroan en suara i ti’i lininga, kaloo’anola si Yesus si maesa-esa mokan. Wo se murid-murid i ti’i se mengiro-ngirong nyi’a, wo witu e nedo ni’itu nisea se reiy’ simusuiyla wia si seiy i te tu’u sapa e linoo’ nea mola i ti’i. 37 Witu eng kawo’odoanna katoroan nisea nu merosi waki kuntung i ti’i, meiy mouw se tou kelaker se mareo-reok lumalesi si Yesus. 38 Siesa wia se tou kelaker i ti’i si maaleiy, pokeiyna: “Guru, niaku ku makiwee rio Koo lumoo’ola si oki’ku, karengan nisia si maesa-esa i te oki’ku. 39 Kawisa i te nisia si paseke’en e roh, laa o kasenge’mi nisia si marekeiy wo e roh i ti’i megho’ogho-gho’ogho’la nisia i ka’ayo en semurna masewu. E roh i ti’i e reiy’ mena’la masiksa nisia wo weitouw mokan so’o metetele’ula nisia. 40 Wo niaku ku kimiwee mola wia se murid-murid-Mu rio sea mure’la e roh i ti’i, ta’an nisea se reiy’ mete’u.” 41 Takar pokeiy ni Yesus: “Heiy kouw nu angkatan reiy’ ma’eman wo neiy i kaseip, pirape’ kasi eng keure Niaku ku lewo’ sa reiy’ mena’ witu e nelet miouw wo sabar wia nikouw? Alini sioki’mu i ti’i wia nyi’i!” 42 Wo eng katoroan sioki’ i ti’i nu rumeteni si Yesus, si setang i ti’i si minansalela nisia witu en tana’ wo megho’ogho-gho’ogho’ nisia. Ta’an si Yesus si timogor e roh lewo’ i ti’i ampit eng kaente’ wo lime’osla sioki’ i ti’i, laa o i warengla sia wia si ama’na. 43 Takar ma’erangouw em baya ne tou i ti’i karengan eng kewangko’an ni Empung. Katoroan em baya ne tou i ti’i nu ma’erange’ karengan e reiy’ sa mina’asa en siniwo-Na i ti’i, Yesus si limila’ wia se murid-murid-Na: 44 “Linganola wo weeanola ghenang e reiy’ sa mina’asa tetotoreng-Ku i yi’i: Si Oki’ ni Tou si laa i sarakan witu lawas ni tou.” 45 Nisea se reiy’ mangarti en tetotoren i ti’i, karengan em penoronna neiy i kakirong i wee nisea, i ka’ayo sea reiy’ minamete’ula nyi’a. Wo nisea se reiy’ berani mewewueiyla em penoron en tetotoren i ti’i wia-Nisia. 46 Takar tu lumentutouw em pe’isingan witu e nelet ne murid-murid ni Yesus tanume seiy ku’a re’en si kasa wangko’ witu e nelet nea. 47 Ta’an si Yesus si mete’ula eng genang nea. Kaa ni’itu Sia medo siesa anakoki’ wo tumampala nisia witu esa nga weka-Na, 48 wo lumila’ wia nisea: “Seiy i te si sumungkul si oki’ i yi’i witu e ngaran-Ku, nisia si simungkul Niaku; wo seiy i te si sumungkul Niaku, nisia si simungkul Nisia, si timoke Niaku. Karengan si kasa rintek witu e nelet miouw nu waya, nisia mouw si kasa wangko’.” 49 Yohanes si limila’: “Guru, nikeiy keiy limoo’ siesa tou si minure’ setang kaa e ngaran-Nu, laa o palouwan neiy sitou i ti’i, karengan nisia si reiy’ maki’i-ki’it nikita.” 50 Yesus si limila’ wia nisia: “Te’a kouw mepalouw, karengan seiy i te si reiy’ mesaru nikouw, nisia si witu em beteng miouw.” 51 Katoroan en tawi mouw malekep e nedona Yesus si adetene waki sorga, Sia mapatorome en tu’usan-Na kaa me’a waki Yerusalem, 52 wo Nisia si minapa’ali se pirala tetoke rumeriorla Nisia. Nisea i ti’i se minea, laa o ghumorem witu e nesa wanua ne tou Samaria kaa laa metetiro’la e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa i wee-Nisia. 53 Ta’an se tou-tou Samaria i ti’i se so’o mesesungkul Nisia, karengan em pakela-kelangan-Na matoro e Yerusalem. 54 Katoroan se rua murid-Na, nyi’a i ti’i si Yakobus wo si Yohanes, se limoo’ eng kapualitan i ti’i, sea lumila’: “Tuhan, sapa ku’a Koo pa’ar, rio keiy rumeo e napi tumumpami waki langit kaa laa mepepunengla nisea?” 55 Ta’an Nisia si limenge wo tumogor nisea. 56 Laa o sea mea waki desa walina. 57 Katoroan si Yesus wo se murid-murid-Na se minapa wee-weela em pakela-kelangan nea, o lumila’ mouw wia si Yesus siesa tou witu nuner e lalan: “Niaku ku laa mouw kumi’it Nikoo, wisa i te Koo mea.” 58 Yesus si limila’ wia nisia: “Serigala se makaruragh wo se burung se mekesala, ta’an si Oki’ ni Tou si reiy’ meketampa metetedela eng kokong-Na.” 59 Laa o Sia lumila wia siesa tou walina: “Kumi’itouw Niaku!” Ta’an sitou i ti’i si limila’: “Iyonala niaku ku meape’ kumuburla si ama’ku.” 60 Ta’an si Yesus si limila’ wia nisia: “Ma’anouw sitou minate si kumuburla sitou minate; ta’an nikoo, mea mouw wo i abarola eng Keraja’an ni Empung waki wisa i te.” 61 Wo siesa tou walina kasi si limila’: “Niaku ku laa kumi’it Nikoo, Tuhan, ta’an iyonala niaku ku lumiwaghe’ ketare wia se me’urangku.” 62 Ta’an si Yesus si limila’: “Susur tou si timiro’ kaa laa mepepajeko ta’an si limengeme muri, nisia si reiy’ waar i wee eng Keraja’an ni Empung.”