Pasal 20

1 Witu e nendo mekasa katoroan si Yesus nu mawee teturu’ se tou kelaker witu em Bait ni Empung wo maabarla e Injil, meiy mouw se imam-imam kepala wo se ahli-ahli Taurat ma’an se tu’a-tu’a se mineiy witu, 2 wo nisea se limila’ wia si Yesus: “I lila’momi wia nikeiy ampit eng kuasa wisa ku’a re’en Koo matuanala eng kapualitan-kapualitan i ti’i, wo seiy si maweela eng kuasa i ti’i wia-Nikoo!” 3 Wingkot ni Yesus wia nisea: “Niaku kangkasi ku laa ma’ayola e nesa wewueiyen wia nikouw. I lila’ momi wia-Niaku: 4 Em baptisan ni Yohanes i ti’i, waki sorga ka’apa waki sitou?” 5 Nisea se memili-miling nyi’a witu e nelet nea, wo lumila’: “Sa wona’ ta lumila’la: Waki sorga, Nisia si laa lumila’: Ka’a ku’a re’en kouw reiy’ ma’eman wia nisia? 6 Ta’an sa wona’ ta lumila’la: Waki sitou, se minapekasa rakyat se laa lumawala nikita ampit em batu, karengan nisea se ma’eman, kaa si Yohanes nyi’a mouw siesa nabi.” 7 Laa o sea mingkot, kaa nisea se reiy’ mete’u waki wisa em baptisan i ti’i. 8 Takar pokeiy ni Yesus wia nisea: “Sa tuana, Niaku kangkasi ku reiy’ lumila’la wia nikoo ampit eng kuasa wisa ku’a re’en Niaku matuanala eng kapualitan-kapualitan i ti’i.” 9 O laa si Yesus si limila’la em peulurela i yi’i wia se tou kelaker: “Siesa tou si minuka’ e numa anggor; kamurian neiy i eramnala nyi’a wia se mengenguma-mengenguma laa o mae waki wanua walina witu e nedo wo’o i keurela, 10 Wo eng katoroan mina’ayo mouw e norasna, sia rumeo siesa hamba wia se mengenguma-mengenguma i ti’i, rio sea meela esa nga weteng witu e wua’na e numa anggor i ti’i wia nisia. Ta’an se mengenguma-mengenguma i ti’i se minewe si hamba i ti’i wo rumeo nisia mareng ampit e lawas memayos. 11 Nu reiy’ mouw i tu sia rumeo siesa hamba walina, ta’an si hamba i ti’i kangkasi si winewe wo i pepeirang neala, laa o i reo mareng ampit e lawas memayos. 12 Tumodongla nyi’a sia rumeo si hamba katelu, ta’an sitou i ti’i kangkasi si pinali’an nea, laa o i lawala witu luar e numa i ti’i. 13 Takar pokeiy ni makauma anggor i ti’i: Sapa ku’a re’en e lewo’ sa reiy’ siwongku? Niaku ku laa rumeo sioki’ku i keupusku; tantu nisia si pa’ormaten nea. 14 Ta’an eng katoroan se mengenguma-mengenguma i ti’i nu limoo’ sioki’na i ti’i, sea rumunding, pokeiy nea: Nisia mouw si ahli waris, meiy sia wunu’un ta, rio e warisan i yi’i mamuali punya ta. 15 Laa o i lawa neala sia witu luar e numa anggor i ti’i wo munu’ nisia. Teakan sapa e laa tuananla ni makauma anggor i ti’i ampit nisea? 16 Nisia si laa meiy wo munengla se mengenguma-mengenguma i ti’i, wo mapa’emanla e numa anggor i ti’i wia se tou-tou walina.” Liminga ni’itu sea lumila’: “Ma’an mekasa e reiy’ toro!” 17 Ta’an si Yesus si timu’use nisea wo lumila’: “Sa tuana sapa ku’a re’en em penoron e nats i yi’i: Watu neiy i tea’ ne meneniwo-meneniwo bangunan e minamuali mouw watu penjuru? 18 Seiy i te si kera’aragh witu natas em batu i ti’i, nisia si laa makemu, wo seiy i te si toron em batu i ti’i, nisia si laa marimu’umuk.” 19 O laa se ahli-ahli Taurat wo se imam-imam kepala se me’inakut mesesikop Nisia witukan en toro ni’itu kangkasi, karengan nisea se mete’u, kaa nisea mouw se i pemaksud-Nala ampit em peulurela i ti’i, ta’an nisea se meide’ wia se tou kelaker. 20 Se ahli-ahli Taurat wo se imam-imam kepala se menegha-negha’ si Yesus. Nisea se rimeo wia-Nisia se tumetegha’ se ma’asa-asar tanu mokan sitou jujur, rio sea toro me’etes-Nisia ampit e nesa wewueiyen wo sumarakan-Nisia witu e wewenang wo eng kuasa ni wali em banua. 21 Se tou-tou i ti’i se mina’ayola e wewueiyen i yi’i wia-Nisia: “Guru, kete’uan neiy, kaa e reiy’ sa mina’asa tetotoren wo en teturu’-Mu e nulit wo Nikoo koo reiy’ pa’ar mengisu-ngisu’, ta’an i te ampit en jujur mawee teturu’ e lalan ni Empung. 22 Sapa ku’a re’en keiy i wee i te maweear em pajak wia si Kaisar ka’apa reiy’?” 23 Ta’an si Yesus si mete’u e maksud nea wiles i ti’i, laa o lumila’ wia nisea: 24 “I papa’ato momi wia-Niaku e nesa dinar; eng gambar wo em patik ni seiy ku’a re’en witu e nyi’a?” Wingkot nea: “Eng gambar wo em patik ni Kaisar.” 25 Laa o pokeiy ni Yesus wia nisea: “Sa tuana i wee mola wia si Kaisar sapa e lewo’ sa reiy’ i weemula si Kaisar wo wia si Empung sapa e lewo’ sa reiy’ i weemula si Empung!” 26 Wo nisea se reiy’ mete’u me’etes Nisia witu e lelila’an-Na witu en sinaru ne tou kelaker. Nisea se ma’erang e wewingkot-Na i ti’i wo sea menes. 27 Takar meiy mouw wia si Yesus se pirala tou Saduki, se reiy’ maakula sa wawean eng kato’oran. Nisea se minueiy wia-Nisia: 28 “Guru, Musa si minatikla em perenta i yi’i wia nikita: Sa siesa tou, si makapunyala patuari tuama, si minate kasuatan si ka’awuna si wiape’, ta’an nisia si reiy’ timele’ula oki’, si patuarina si lewo’ sa reiy’ kumaweng ampit si ka’awuna i ti’i wo meteto’ori see’ i wee si patuarina i ti’i. 29 Wawean se pitu matuari, Si ketare si kimaweng ampit siesa wewene laa o mate si reiy’ timele’ula oki’. 30 Laa o kawengen ni karua si wewene i ti’i, 31 wo ampit si katelu wo tuana mouw minenodo-nodongla se pitu matuari i ti’i, sea nu waya se minate reiy’ timele’ula oki’. 32 Mamuri si wewene i ti’i tu’u mate. 33 Kumura en teakan ampit si wewene i ti’i, seiy ku’a re’en si witu e nelet ne tou-tou i ti’i si mamuali ka’awuna witu e nendo kineteto’or? Karengan nisea nu pitu se kima’awu mola nisia.” 34 Wingkot ni Yesus wia nisea: “Se tou-tou eng kaoatan i yi’i se kimaweng wo neiy i kawengla, 35 ta’an nisea se linoo’ waar laa maka’ato weteng witu eng kaoatan walina i ti’i wo witu eng kineteto’or waki elet ne tou minate, reiy’ kimaweng wo reiy’ neiy i kawengla. 36 karengan nisea se reiy’ mete’u mate kasi; nisea se masuat tanu se malaikat-malaikat wo nisea mouw se oki-oki’ ni Empung, karengan nisea se tino’orola. 37 Tanume eng kineteto’or ne tou-tou minate, Musa si minakite’u mola nyi’a witu nats tanume em punten tetunean, witu e wisa si Tuhan si tinotor Empung ni Abraham, Empung ni Ishak, wo Empung ni Yakub. 38 Nisia si reiy’ Empung ne tou minate, ta’an i te si Empung ne tou matou-tou, karengan witu en sinaru-Na em baya ne tou se matou-tou.” 39 Liminga e ni’itu se pirala ahli Taurat se limila’: “Guru, e wewingkot-Mu i ti’i eng kasa timena’.” 40 Karengan nisea se reiy’ mouw berani kasi mewewueiyla sapa-sapa wia si Yesus. 41 Ta’an si Yesus si limila’ wia nisea: “Kumura sitou o toro lumila’la, kaa si Mesias nyi’a mouw si Oki’ ni Daud? 42 Karengan si Daud nuesa si limila’ witu eng kaol Mazmur: Tuhan si minuwu’ mola wia si Tuangku: rumuberouw witu esa nga weka lele’os-Ku, 43 I ka’ayo siwongKu se kesaru-kesaru-Mu se mamuali kontoiyan e ne’a-Mu. 44 Jadi Daud si timotor Nisia Tuangna, kumura wona’ o Sia oki’na kangkasi?” 45 Katoroan em baya ne tou kelaker se limingala, Yesus si limila’ wia se murid-murid-Na: 46 “Mategha-teghamola wia se ahli-ahli Taurat se pa’ar mengela-ngelang minake eng karaiy labot wo pa’ar maka’ato kaormatan waki pasar, se pa’ar rumuber witu en tampa kasa muka witu e wale ibadat wo witu en tampa kasa paormaten witu en sinakeiyan, 47 se nime’enep em bale ne balu-balu wo si limi’ibusla em beren ne tou ampit en sesombayangen labot-labot. Nisea i ti’i tantu mouw se laa maka’ato e nukuman lumantouwla eng kawuter.”