Pasal 21

1 Nu reiy’ mouw em pineta’atasan wuter i ti’i o tumodo mouw keiy wo mapawee-wee minole matorome eng Kos. E nendo kawo’odoanna i ka’ayo mola keiy waki Rodos wo witu keiy mea waki Patara. 2 Waki Patara o keiy maka’ato kapal, e melelewet waki Fenisia. O keiy sumeret eng kapal i ti’i, laa o tumodome. 3 Kamurian o loo’ola en Siprus witu esa nga weka kawii, ta’an nikeiy keiy limangkoiyla nyi’a wo matorome en Siria. Kesampetanna keiy i ka’ayola waki Tirus, karengan e muatan eng kapal e lewo’ sa reiy’ ghogharen witu eng kota i ti’i. 4 Witu keiy lumalesla se murid-murid wo mena’ witu pitu nga endo eng keurena. Kaa e tineena’an ni Roh se murid-murid i ti’i se ngime’enge’la wia si Paulus, rio sia te’a me’a waki Yerusalem. 5 Ta’an ni’itu nu limangkoiy mouw e nedona, keiy mae minapawee-weela em pakela-kelangan neiy. Em baya se murid-murid ampit se ka’awu wo se oki-oki’ nea se minalila nikeiy i ka’ayo waki luar kota; wo waki e li’ilik em pante keiy kumudu wo sumombayang. 6 Keiy nu limila’ mola o keiy sumeret witu eng kapal, wo sea mareng waki wale. 7 Waki Tirus o keiy i ka’ayola waki Ptolemais wo witu tu sumampetla em pawolean neiy. Keiy tumabeala wia se patuari-patuari wo mena’ esa nga endo witu e nelet nea. 8 Witu e nendo kawo’odoanna keiy mae wo i ka’ayola waki Kaisarea. Keiy ghumorem witu em bale ni Filipus, si mengengabar e Injil i ti’i, nyi’a i ti’i si esa wia se pitu tou pineleng waki Yerusalem, wo keiy mena’ witu em balena. 9 Filipus si maka oki’ epat reraa se minaka’ato karunia mawetik. 10 Ni’itu nu pira mola nga endo keiy maana’ witu, o meiy mouw siesa nabi waki Yudea si mekengaran Agabus. 11 Nisia si mineiy wia nikeiy, laa o medo e ne’ereten ni Paulus. Kasuatan mewa’akes e ne’a wo e lawasna nuesa sia lumila’: “Tuana mouw em peila’ e Roh Kudus: Teinti’i mouw sitou makapunya e ne’ereten i yi’i si laa wa’akesen ne tou-tou Yahudi waki Yerusalem wo i sarakan witu e lawas ne bangsa-bangsa walina.” 12 Liminga e ni’itu keiy mewali-wali ampit se murid-murid witu en tampa i ti’i kimiwee, rio si Paulus te’a me’a waki Yerusalem. 13 Ta’an si Pulus si miningkot: “Ka’a kouw maame’ wo ampit e lalan tuana kouw mererimu’umuk e nateku? Karengan niaku i yi’i ku pa’ar reiy’kan i te kaa wa’akesen, ta’an kangkasi kaa mea mate waki Yerusalem karengan e ngaran ni Tuhan Yesus.” 14 Karengan nisia si reiy’ pa’ar mesesungkulela e nge’enge’ meiy, keiy menyerah wo lumila’: “Mamuali mouw eng kepa’ar ni Tuhan!” 15 Nu reiy’ mouw em pirala nga endo eng keurena maana’ waki Kaisarea, wo mantalouw keiy, laa o mae waki Yerusalem. 16 Mewali-wali ampit nikeiy se kimi’it kangkasi se pirala murid waki Kaesaria. Nisea se minali nikeiy witu em bale niesa tou mekengaran Manason. Nisia si waki Siprus wo si ure mouw minamuali murid. Nikeiy keiy mete’up witu em balena. 17 Katororan keiy nu i ka’ayome waki Yerusalem, em baya se patuari se simungkul nikeiy ampit e nate mepa’a-pa’ar. 18 Witu e nendo kawo’odoanna o mea mouw si Paulus mewali-wali ampit nikeiy limalesla si Yakobus; em baya se penatua se witu mouw. 19 Paulus si mineela tabea wia nisea, laa o sumusuiyla ampit em pinengesa-ngesa sapa en tinuanala ni Empung witu e nelet ne bangsa-bangsa walina kaa em pelayananna. 20 Liminga e ni’itu sea lumo’orla si Empung. Laa o sea lumila’ wia si Paulus: “Patuari, loo’onouw, se manga riwu-riwu tou Yahudi se mina’emanouw wo sea nu waya se rajing mapiara e nukum Taurat. 21 Ta’an nisea se liminga en tanume nikoo, kaa nikoo koo mawee teturu’ wi em baya ne tou Yahudi se maana’ witu e nelet ne bangsa-bangsa walina kaa mewewayala e nukum ni Musa, karengan nikoo koo limila’la, rio sea te’a mesesunatla se oki-oki’ nea wo te’a matou-tou kumi’it eng kenaramen ta. 22 Jadi kumura en teakan? Tantu nisea se laa luminga, kaa nikoo koo mineiy mouw wia e nyi’i. 23 Kaa e ni’itu, tuananola sapa e neiy i lila’la meiyla i yi’i: Witu e nelet meiy wawean epat se tima’ar. 24 Alinouw sea mewali-wali ampit nikoo, tuananola em pelelenasan en toumu mewali-wali ampit nisea wo pesa’anen e wewear nea, i ka’ayo sea toro sumukurla em bu’uk nea; takar em baya ne tou se laa mamete’u, kaa e reiy’ sa mina’asa abar e lininga nea en tanume nikoo eng kasa reiy’ ulit, ta’an i te kaa nikoo koo tetap mapiara e nukum Taurat. 25 Ta’an en tanume se bangsa-bangsa walina, se mina’emanouw, e neiy mouw i patik meiyla eng keputusan-keputusan neiy, nyi’a i ti’i nisea se lewo’ sa reiy’ ma’akatla en tou witu eng kekaanen e neiy i sempela wia si berhala, waki raa’, waki le’ona ni tekapen si pinate kino’omes wo waki pesa’amekan.” 26 Witu e nendo tumodongna Paulus si minali se tou-tou i ti’i ma’an nisia, wo nisia si limenasla en tou mewali-wali ampit nisea , Laa o ghumorem witu em bait ni Empung kaa laa makite’ula, sakawisa em palenasan i ti’i e laa sumampet i wee nisea siesa o siesa. 27 Katoroan e masa pitu nga endo i ti’i en tawi mouw sumampet, se tou-tou Yahudi waki Asia se mineiy, meleloo’ si Paulus witu eng gorem em Bait ni Empung, laa o sea mule wia se rakyat wo sumikop nisia, 28 kasuatan marekeiy: “Heiy tou-tou Israel, tulung! Nyi’i mouw sitou si waki wisa i te si mawee teturu’ em baya se tou laa sumu’usuk em bangsa taw o sumu’usuk e nukum Taurat wo en tampa i yi’i! Wo teakan sia si minalimi se tou-tou Yunani kangkasi wia eng gorem em Bait ni Empung wo numajisla en tampa lenas i yi’i!” 29 Karengan nisea se limoo’ mouw si Trofimus waki Efesus nu reiy’pe’ nyi’a mewali-wali ampit si Paulus waki kota, wo nisea se mapokeiyla, kaa si Paulus si minali mouw nisia witu eng gorem em Bait ni Empung. 30 Takar e ringka’ mouw e minapekasa eng kota, wo se rakyat se mineiy muyut, wo sumikop si Paulus wo kumeong nisia kumaluari witu em Bait ni Empung wo katoroan i te ni’itu kangkasi em baya em pepalen em Bait ni Empung eng kinusi’. 31 Kasuatan sea nu marencanala kaa mewewunu’ nisia, o i ka’ayo mouw e nabar wia si kepala pasukan, kaa e minapekasa e Yerusalem e ringka’. 32 Kepala pasukan i ti’i si makarengan minoghe ampit se perajurit-perajurit wo se perwira-perwira wo mea matola se tou kelaker i ti’i. Katoroan sea nu limoo’ nisia wo se perajurit-perajurit i ti’i, o mena’ mouw sea mawewe si Paulus. 33 Kepala pasukan i ti’i si timawila si Paulus, o sumikop nisia wo rumeo wa’akesen sia ampit e rua rante, laa o mawueiy seiy re’en sia wo sapa re’en en siniwona mola. 34 Ta’an witu e nelet ne tou kelaker i ti’i wawean se marekeiyla i yi’i, wawean kangkasi se marekeiyla ni’itu. Wo karengan eng karungkea’an i ti’i sia si reiy’ mete’u mamete’ula sapa ku’a re’en eng keulitna e minamuali. Kaa ni’itu sia rumeo alin si Paulus waki markas. 35 Katoroan i ka’ayola waki aran Paulus si lewo’ sa reiy’ dinukung ne perajurit-perajurit karengan e mesese’ese’an ne tou kelaker, 36 se mareo-reok maki’itla nisia, kasuatan marekeiy: “Re’inola sia!” 37 Katoroan si Paulus nu niali megheghorem witu e markas, sia lumila’ wia si kepala pasukan i ti’i: “Toro ku’a niaku lumila’la wo’o sapa wia nikoo?” Wingkotna: “Mete’u ku’a re’en koo em baasa Yunani? 38 Jadi nikoo koo reiy’ sitou Mesir i ti’i, e werukan i yi’i si limentutla em parontakan wo timingkasla se epat nga riwu tou pengaceuw maka lelutam waki padang gurun?” 39 Paulus si miningkot: “Niaku ku tou Yahudi, waki Tarsus, warga waki kota eng kasa kasine’uan waki Kilikia; niaku ku makiwee, rio niaku ku iyonala lumila wia se tou kelaker i ti’i.” 40 Paulus nu ni’iyonanola ni kepala pasukan, o mea mouw sia rumedeiyla waki aran wo meela tanda ampit e lawasna wia se rakyat i ti’i; katoroan e lomponouw, o muleiy mouw sia lumila’ wia nisea witu em baasa Ibrani, pokeiyna: