Pasal 20

1 Ni’itu nu minompasouw eng karungkea’an i ti’i, Paulus si kimeret se murid-murid wo minente’la e nate nea. Wo sia nu limila’ mola, sia mae waki Makedonia. 2 Sia si kimere en daerah i ti’i wo ampit e laker e nge’enge’ si minente’la e nate ne patuari-patuari witu. Laa o ma’ayo mola sia waki tana’ Yunani. 3 Nu reiy’ mouw en telu nga sumedot eng keurena maana’ witu nisia si mewewoleme waki Siria. Ta’an witu en toro ni’itu se tou-tou Yahudi se pa’ar mewewunu’ nisia. Kaa ni’itu sia si minutusla laa mareng tumorola e Makedonia. 4 Nisia si rinapitla ni Sopater urang ni Pirus, waki Barea wo si Aristarkhus wo si Sekundus, sea nu rua waki Tesalonika, wo si Gayus waki Derbe, wo si Timotius wo se rua tou waki Asia, nyi’a i ti’i si Tikhikus wo si Trofimus. 5 Nisea i ti’i se minae rimerior wo ma’ana’la nikeiy waki Troas. 6 Ta’an nu reiy’ mouw e nendo wangko’ Roti Reiy’ Siragi o keiy molemi waki Filipi woe pat nga endo kamurian i ka’ayo mola keiy waki Troas wo maatoan ampit nisea. Witu o keiy mena’ pitu nga endo eng keurena. 7 Witu e nendo ketare witu en duminggu i ti’i, katoroan keiy nu mineruru kaa laa memete-mete’la e roti, Paulus si mesesusuiy ampit se patuari-patuari witu, karengan nisia si mekepa’ar kaa ma’e witu e nendo kawo’odoanna. En sesusuiyen i ti’i e minapawee neiy i ka’ayo maparua em bengi. 8 Waki woang atas, witu e wisa keiy minerur, neiy i layasla eng kelaker en solo. 9 Siesa taretumou mekengaran Eutikhus rimuber witu en teteboan. Karengan si Paulus si kasa ure mesesusuiy, si taretumou i ti’i si reiy’ maka woo e leana. Eng kesampetanna sia katekelan e re’erep wo i ka’anumi waki ransun katelu o mawa’mi. Katoroan sia nu popon ne tou, nisia si minate mouw. 10 Ta’an si Paulus si timumpame waki wawa’. Sia mapakolo’me en tou witu e natas ni taretumou i ti’i, rumawak nisia, wo lumila’: “Te’a marungkea’, karengan nisia si matou-toupe’.” 11 Sia nu minarengouw sumeup waki woang atas, Paulus si minemete-mete’la e roti laa o kumaan; nu simampetouw mekaan e nurepe’ kasi sia masusuiy, i ka’ayo e wuena e loo’onouw. Kamurian sia mae. 12 Kasuatan e ni’itu sea malila si taretumou i ti’i matou-tou waki walena, wo sea nu waya se mapedam kasa ni’ibor. 13 Nikeiy keiy minae rimeriorla waki kapal wo moleme waki Asos, ampit e maksud kaa laa mesesungkulela si Paulus witu minatoroan ampit e nowerna, karengan nisia nuesa si pa’ar mekekelang tumoro eng ketana’an. 14 Katoroan sia nu minaatoan ampit nikeiy waki Asos, keiy malila nisia waki kapal, laa o mapawee-weela em pawolean neiy mea waki Metilene. 15 Waki witu keiy reiy’ mena’ mawole wo witu e nendo kawo’odoanna keiy minesaruanouw ampit em pulau Khios. Witu e nendo tumodongla nyia’ keiy matorome en Samos wo esa nga endo kamurian i ka’ayo mola keiy waki Miletus. 16 Paulus si timantu mola kaa reiy’ tumuli waki Efesus, rio te’a ma’apu e nedona waki Asia. Karengan nisia si mererior, rio sawona’, sia waki mouw Yerusalem witu e nendo wangko’ Pentakosta. 17 Kaa ni’itu sia rumeo siesa tou waki Miletus mea waki Efesus ampit e nower rio se penatua jema’at meiy waki Miletus. 18 Sea nu mineiy mouw, o lumila’ mouw sia wia nisea: “Kete’uan niouw, kumura niaku matou-tou witu e nelet miouw rengane’ e nendo ketarean niaku nu i ka’ayomi wia Asia i yi’i: 19 ampit eng kakumengan e nate niaku ku melayanla si Tuhan. Witu em pelayanan i ti’i niaku ku laker minatiisla lue’ wo laker minalami em pewa’awa’an witu em beteng ne tou Yahudi se mewewunu’ niaku. 20 Ma’anouw tu’u tuana niaku ku reiy’ ma’an mekasa mepepeparla sapa eng ka’ara’an i wee nikouw. Em baya nyi’a neiy kuiabarla wo neiy kuituru’la wia nikouw, le’os witu en sinaru ne tou kelaker ka’apa tu’u witu e rerukupan-rerukupan witu em bale miouw; 21 niaku ku reiy’ mena’ masairi wia se tou-tou Yahudi wo se tou-tou Yunani, rio sea makedo’ wia si Empung wo ma’eman wia si Tuhan ta, Yesus Kristus. 22 Ta’an teakan iasar si tawanan ni Roh niaku ku minea waki Yerusalem wo niaku ku reiy’ mete’u sapa e laa mamuali witu en touku witu 23 reiy’kan i te e neiy i welarla ni Roh Kudus waki kota o kota wia niaku, kaa em penjara wo em peme’itan e ma’ana’ niaku. 24 Ta’an niaku ku reiy’ mepadungla e nyawaku ma’an oki’ i te tu’u, asal i te niaku ku toro i ka’ayola e warot kesampetan wo sumampetla em pelayanan e neiy i lukarla ni Tuhan Yesus wia niaku kaa laa mewewee kasairian en tanume e Injil nupus karunia ni Empung. 25 Wo teakan kete’uanku, kaa nikouw kouw reiy’ laa lumoo’ eng gioku kasi, nikouw nu waya si linalesku momi kaa ma’abarla eng Keraja’an ni Empung. 26 Kaa ni’itu wia e nendo i yi’i niaku ku sumairila wia nikoo, kaa niaku ku leno, reiy’ siselok wia si seiy i te tu’u si laa mapuneng. 27 Karengan niaku ku reiy’ pepar minabarla em baya e maksud ni Empung wia nikoo. 28 Kaa ni’itu tayuranouw en toumu wo tayuranouw se minapekasa ne kawang, karengan nikouw mouw kouw neiy i tantula ni Roh Kudus mamuali penilik kaa laa mererawirla se jema’at ni Empung se kina’atoan-Na ampit e raa’ ni Oki’-Na nuesa. 29 Kete’uangku, kaa niaku nu minea mouw, se serigala-serigala ganas se laa ghumorem witu eng keuneran niouw wo reiy’ laa meupusla se kawang i ti’i. 30 Awesla witu e nelet miouw nuesa se laa modol se pirala tou, wo se ampit en teturu’ palsu nisea se me’inakut mekekeongi se murid-murid witu e lalan ulit wo rio kumi’it nisea. 31 Kaa ni’itu tumegha-teghamouw wo ghenangenouw, kaa niaku ku telu nge te’un eng keurena, oat o wengi, ampit e reiy’ maana-ana’ mange’enge’la wia nikouw siesa o siesa ampit e matiisla lue’. 32 Wo teakan niaku ku sumarakanla nikouw wia si Tuhan wo witu e nuwu’ nupus karunia-Na, si maka kuasa mewewangun nikouw wo manugerala wia nikouw em beteng neiy i tantula wia em baya se tou kinudus-Na mola. 33 Perak ka’apa e mas ka’apa e labung e reiy’ pe’ ma’an mekasa o kumepa’arla wia si seiy i te tu’u kangkasi. 34 Nikouw nuesa kouw mete’u, kaa ampit e lawasku nuesa niaku ku mina’ayangola kaa mewewutala em pemandungengku woe m pemandungen ne ka’ampit-ka’ampit esa pakela-kelanganku. 35 Witu e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa ni’i weekula en contoh wia nikouw, kaa ampit e mepa’ayang tuana ta lewo’ sa reiy’ sumawangla se tou-tou lewea’ wo lewo’ sa reiy ghumenang e lelila’an ni Tuhan Yesus, karengan Nisia nuesa si limila’ mola: E lebepe’ le’os e maweela ta’an maka’ato.” 36 Sia nu limila’ mola e lelila’an-lelila’an i ti’i Paulus si kimurur wo sumombayang mewali-wali ampit sea nu waya. 37 Takar mame’ mouw seseghu’un sea nu waya, wo kasuatan rumawak si Paulus, nisea se meneu-neup masiong nisia. 38 Nisea se kasa ma’arip, awesla karengan nisia si limila’la, kaa nisea se reiy’ mouw laa lumoo’ eng giona kasi. Laa o sea mali nisia waki kapal.