Pasal 18

1 Paulus wo si Silas se minedo lalan timoro e Amfipolis wo e Apolonia wo i ka’ayola waki Tesalonika. Witu wawean e nesa wale ibadat ne tou Yahudi. 2 Tanu eng kenaramen Paulus si ghimorem witu e wale ibadat i ti’i. Telu nga endo Sabat minenodo-nodol nisia si minesesusuiyla ampit nisea e wete-weteng witu eng Kitab Suci. 3 Sia si timerangla nyi’a wia nisea wo timuru’la, kaa si Mesias si lewo’ sa reiy’ peme’itanwo tumo’ori witu e nelet ne tou minate, laa o sia lumila’: “Yi’i mouw si Mesias, nyi’a i ti’i si Yesus, si neiy kuiabarla wia nikoo.” 4 Se pirala tou wia nisea se mine yakin wo kuma’ampetla en tou ampit si Paulus wo si Silas wo kangkasi se ka’asa’an tou Yunani se meide’ wia si Empung, wo se reiy’ i te toyo se wewene-wewene parerio-rerior. 5 Ta’an se tou-tou Yahudi se mina iri ate wo ampit sinawang ne pirala meneniwo lewo’ witu e nelet ne lumelepu-lumelepu waki pasar, nisea se simiwola eng karungkea’an wo kumaceu eng kota i ti’i. Nisea se simerbu em bale ni Yason ampit e maksud kaa laa mesesarula si Paulus wo si Silas witu en sidang rakyat. 6 Ta’an katoroan nisea nu reiy’ minatola sea nu rua, sea kumeong si Yason wo se pirala patuari witu en sinaru ne pemangko’-pemangko’ eng kota, kasuatan marekeiy, pokeiy nea: “Se tou-tou mekaceula e minapekasa eng kaoatan se mineiy mouw kangkasi wia nyi’i, 7 wo si Yason si simungkul nisea tume’up witu em balena. Sea nu waya se mininta’ simu’usuk eng katetapan-katetapan ni Kaisar ampit e limila’la, kaa wawean siesa raja walina, nyi’a i ti’i si Yesus.” 8 Katoroan se tou kelaker wo se pemangko’-pemangko eng kota liminga em baya nyi’a i ti’i, nisea se mina balisa. 9 Ta’an sea nu minaka’ato mouw jaminan wia si Yason wo wia se patuari-patuari walina, o sea tu’u i reta’la. 10 Ta’an witu em bengi i ti’i kangkasi makarengan se patuari-patuari witu se rimeo si Paulus wo si Silas mae waki Berea. I kekeka’ayola witu mea mouw sea witu e wale ibadat ne tou Yahudi. 11 Se tou-tou Yahudi witu eng kota i ti’i e lumantouwla eng kale’os e nate nea ta’an se tou-tou Yahudi waki Tesalonika, karengan nisea se simungkul e nuwu’ i ti’i ampit e reiy’ sa mina’asa eng karela’an e nate wo susur e nendo sea se makumisila eng Kitab Suci kaa laa rio mamete’ula, sapa ku’a re’en em baya nyi’a i ti’i e nulit tuana. 12 Laker witu e nelet nea se mina’eman; o kangkasi se reiy’ toyo’ witu e nelet ne wewene-wewene parerio-rerior wo se tuama-tuama Yunani. 13 Ta’an katoroan se tou-tou Yahudi waki Tesalonika minete’u, kaa kangkasi waki Berea e neiy mouw i abarla ni Paulus e nuwu’ ni Empung, o meiy mouw kangkasi sea maname meule wo mebebalisala e nate ne tou kelaker. 14 Ta’an se patuari-patuari se rimeo si Paulus makarengan mae tumoro em pante tasik, ta’an si Silas wo si Timotius se minena’ pe’ waki Berea. 15 Se tou-tou mateperla si Paulus kima’ampitla nisia i ka’ayo waki Atena, laa o mareng ampit e nower wia si Silas wo si Timotius, rio sea mario-rior meiy wia nisia. 16 Katoroan si Paulus nu ma’ana’la nisea waki Atena, eng kasa tekur e natena karengan sia si limoo’, kaa eng kota i ti’i e wuta ampit se patong-patong berhala. 17 Kaa ni’itu witu e wale ibadat sia si meteto’oran ghenang ampit se tou-tou Yahudi wo se tou-tou meide’ si Empung, wo waki pasar susur e nendo ampit se tou-tou i pasungkulna witu. 18 Wo kangkasi se pirala ahli piker wia se golongan ne Epikuros wo ne Stoa se mewewueiyan ampit nisia wo wawean se meila’: “Sapa ku’a re’en e nipelelila’la ni ruke’eket i yi’i?” Ta’an se walina se limila’: “Sa paloo’ola nisia mouw si mengengabar en teturu’ ne dewa-dewa wo’oseiy.” Karengan nisia si maabarla e Injil en tanume si Yesus wo en tanume eng keteto’or-Na. 19 Laa o sia alin nea sumaru en sidang Areopagus wo lumila’la: “Toro ku’a keiy mete’ula en teturu weru wisa em paturu’mula i yi’i?” 20 Karengan nikoo koo minapalingala wia nikeiy em perkara-perkara maka’erangen. Kaa ni’itu keiy pa’ar mamete’ula, sapa ku’a em penoronna em baya ni’itu.” 21 Sapa tare se tou-tou Atena wo se tou-tou wo’oseiy se maana’ witu se reiy’ maka punyala e nedo kaa en sapa ta’an i te kaa melelila’la ka’apa melelinga e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa em beru. 22 Paulus si minea rumedeiy waki atas e Areopagus wo lumila’: “Heiy tou-tou Atena, linoo’ku, kaa witu e reiy’ sa mina’asa kapualitan kouw kasa maraghes wia se dewa-dewa. 23 Karengan katoroan niaku nu mengela-ngelang waki kota miouw wo meloo-loo’ em barang-barang palo’orennu, niaku ku minasungkulla kangkasi e nes mezbah ampit em pinatikan: I wee si Empung reiy’ kasine’uan. Sapa em pasempen niouw sa reiy’ sumine’u nisia, ni’itu mouw e ni paabarkula wia nikouw. 24 Empung si simiwo mola em bumi wo e reiy’ sa mina’asa pumpunna, Nisia, nyi’a mouw si Tuhan natas e langit wo em bumi, si reiy’ maana’ witu eng gorem eng kuil-kuil en siniwo e lawas ni tou, 25 wo kangkasi si reiy’ pelayanela e lawas ni tou, tanu mokan si reiy’ awes sapa-sapa, karengan Nisia mouw si mineela em patou-touan wo nasengan wo e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa wia em baya ne tou. 26 Wia siesa tou i te Sia si simiwo mola em baya ne bangsa wo se umat ne tou laa mena’la wia e minapekasa en saruan em bumi wo Nisia si timantu mola e nora-oras i wee nisea wo em pasupuan-pasupuan paana’an nea, 27 rio sea sumero Nisia wo satorona lumeler wo matola Nisia, ma’anouw tu’u Sia reiy’ wa’akatla wia nikita siesa o siesa. 28 Karengan witu Nisia ta matou-tou, ta maoghe, ta wia, tanu e neiy mouw kangkasi i lila’la ne pujangga-pujanggamu: 29 Karengan nikita ta asal waki see’ ni Empung, ta reiy’ toro maghenangla, kaa eng ka’ada’an ilahi e masuat tanu e mas ka’apa perak ka’apa watu, siniwo eng kesenian wo eng ka’ahlian ni tou. 30 Ampit e reiy’ mouw limoo’ kasi en zaman kawe’engelan, takar teakan si Empung si minabarla wia sitou, wisa-wisa i tee m baya nea se lewo’ sa reiy’ makedo’. 31 Karengan Nisia si timantu mola e nesa nga endo, witu e nedo wisa Sia ampit e nadil si laa ma’akimla eng kaoatan ni esa tou si neiy mouw i tantu-Nala, Sia nu minee mola wia em baya ne tou e nesa bukti en tanume eng kapualitan i ti’i ampit en timo’orla Nisia witu e nelet ne tou minate.” 32 Katoroan sea nu liminga tanume eng kineteto’or ne tou minate, takar wawean se masero’, wo se walina se meila’ : “ Kawisa mokan keiy luminga koo mesesusuiy tanume eng kapualitan i ti’i.” 33 O laa si Paulus mea tumele’ula nisea. 34 Ta’an se pirala tou tuama se kima’ampetla en tou ampit nisia wo se mina eman, witu e neletna kangkasi si Dionisius, si anggota majelis Areopagus, wo siesa wewene mekengaran Damaris, wo kangkasi se tou-tou walina mewali-wali ampit nisea.