1
Paulus si mineiy kangkasi waki Derbe wo waki Listra. Witu wawean siesa murid mekengaran Timotius; si ina’na siesa tou Yahudi wo si mina emanouw, sedangkan si ama’na sitou Yunani.
2
Timotius i yi’i si kasine’uan le’os ne patuari-patuari waki Listra wo waki Ikonium,
3
wo si Paulus si pa’ar, rio sia rumapit nisia witu em pakela-kelangan. Paulus si rimeo sumunatla nisia kaa se tou-tou Yahudi waki daerah i ti’i, karengan susur tou se mete’u kaa si ama’na sitou Yunani.
4
Witu em pakela-kelangan maledong waki kota mea waki kota Paulus wo si Silas mina’ayola eng kaputusan-kaputusan e niedo ne rasul wo ne penatua waki Yerusalem ampit e nower, rio se jema’at-jema’at kumi’itla nyi’a.
5
Tuana mouw se jema’at-jema’at tineguhla witu e iman wo maka urela maka awesla eng kasela eng kelakerna.
6
Nisea se limease en tana’ Frigia wo en tana’ Galatia, karengan e Roh Kudus minalouw nisea sa ma’abarla e Injil waki Asia.
7
Wo i kekeka’ayola waki Misia nisea se mina’awa’ megheghorem waki daerah Bitinia, ta’an e Roh ni Yesus e reiy’ minyionla wia nisea.
8
Nu reiy’ mouw e limease e Misia, sea i ka’ayola waki Troas.
9
Witu e nendona wengi kaloo’anouw ni Paulus e nesa pineleloo’: wawean siesa tou Makedonia si rimedeiy witu wo maaleiy wia nisia, pokeiyna: “Lumewetomi wia nyi’i wo tulungen keiy!”
10
Si Paulus nu limoo’ mola em pineleloo’ i ti’i, makarenganouw keiy sumero kesempatan kaa ma’ae waki Makedonia, karengan witu em pineleloo’ i ti’i keiy minedola kaputusan, kaa si Empung si kimeretola nikeiy kaa laa ma’abarla e Injil wia se tou-tou maname.
11
Laa o keiy tumodomi waki Troas wo mapawee-wee moleme waki Samotrake, wo e nendo kawo’odoanna i ka’ayo mola keiy waki Neapolis;
12
witu o keiy mea waki Filipi, eng kota ketarean wia em beteng e Makedonia i yi’i, e nesa kota palepuan ne tou Roma. Witu eng kota i ti’i keiy minena’ pirala nga endo.
13
Witu e nendo Sabat keiy kumaluar e lengko’an kota. Keiy simusu e li’ilik en temberan wo matola en tampa sesombayangan Yahudi, en tinakser meiy mouw em bitu; nu rimuberouw, o keiy sumusuiy wia se wewene-wewene se minerur witu.
14
Siesa wia se wewene-wewene i ti’i si mekengaran Lidia si kimi’it melelingala. Nisia siesa mememangker roko’ waki kota Tiatira, si maraghes wia si Empung. Tuhan si minuka’ e natena, i ka’ayo sia si maweela ghenang sapa em peila’la ni Paulus.
15
Sia nu binaptisola mewali-wali ampit se esa nga pumpun em balena, sia si minaruiy nikeiy, pokeiyna: “Sa kouw makapenoron, kaa niaku ku uli-ulit ma’eman wia si Tuhan, meiy mouw tume’up waki waleku.” Nisia si mase’esek i ka’ayo keiy sumungkulela nyi’a.
16
Witu e mekasa katoroan keiy nu mengea waki tampa sesombayangan i ti’i, keiy maatoan ampit siesa hamba wewene si maka punya e roh tenung; ampit en tenungan-tenunganna se tuangna se maka’ato wua’ wangko’.
17
Nisia si maki’iti si Paulus wo nikeiy wia muri kasuatan maaleiy, pokeiyna: “Se tou-tou i yi’i nisea mouw se hamba ni Empung Si Kasarakek. Nisea se maabarla wia nikoo e lalan witu eng kalawiran.”
18
Eng kapualitan i ti’i en tinuanana em pirala nga endo eng keurena. Ta’an katoroan si Paulus si reiy’ mouw tumaang kasi witu e reung i ti’i, sia lumenge wo lumila’ wia si roh i ti’i: “Demi e ngaran ni Yesus Kristus niaku ku rumeo nikoo rumou’la wia si wewene yi’i.” katoroan i te e ni’itu kangkasi rimou’ mouw e roh i ti’i.
19
Katoroan se tuang-tuang ni wewene i ti’i limoo’, kaa e narapan nea laa maka’ato wua’ minere’I, nisea se simikop si Paulus wo si Silas, laa o kumeong nisea mea waki pasar sumaru se penguasa.
20
Nisea nu minali mola sea nu rua sumaru se pemangko’-pemangko’ eng kota i ti’i, o lumila’ mouw sea, pokeiy nea: “Se tou-tou i yi’i se mekacau eng kota ta i yi’i, karengan nisea se tou Yahudi,
21
wo nisea se mawee teturu eng kenaramen, kaa n ikita ta tanume tou Rum ta reiy’ toro sumungkul nyi’a ka’apa kumi’itla nyi’a.”
22
O kangkasi tou kelaker se timo’or mapero nisea. O laa se pemangko’-pemangko’ eng kota i ti’i se rimeo kumurensangla e labung witu nouwak nea wo suma’abok nisea.
23
Sea nu pinenou-noupouw sina’abok, sea i lawala witu eng gorem em penjara. Kepala penjara si pinerentala tumayur wia nisea ampit e makauli-ulit.
24
Minatoroan ampit em perenta i ti’i, kepala penjara si ghimoremla nisea witu e woang penjara eng kasa uner wo tumorongku e ne’a nea witu en torongku ente’.
25
Ta’an wo’o wona maparua em bengi Paulus wo si Silas sumombayang wo kumantarla em puji-pujian wia si Empung wo se tou-tou ukuman walina se malingala nisea.
26
Ta’an laa o mamuali mouw em pengero’ hebat, i ka’ayo em penjara i ti’i e minoghe; wo katoroan i te ni’itu kangkasi mina wuka’ mouw em baya em pepalen wo minangkulouw en torongku em baya nea.
27
Katoroan si kepala penjara i ti’i mawongkemi witu en tekelna wo lumoo’ em pepalen-pepalen em penjara mina wuka’, sia sumawut en santina mewewunu en tou, karengan em pokeiyna i te, kaa se tou-tou ukuman i ti’i se timingkasouw.
28
Ta’an si Paulus si minaleiy ampit en suara menaleinteng, pokeiyna: “Te’a mececilakala en toumu, karengan keiy nu waya keiy wiakan e nyi’i!”
29
Kepala penjara i ti’i si rimeo malimi solo, laa o tumingkas ghumorem wo ampit matenggo’ogho’ o i kasungkurouw sia witu en sinaru ni Paulus wo ni Silas.
30
Sia si minalila nisea witu luar, kasuatan limila’: “Tuang-tuang, sapa ku’a re’en e lewo’ sa reiy’ siwongku, rio ku melawir?”
31
Wingkot nea: “Ma’emanouw wia si Tuhan Yesus Kristus wo koo laa melawir, nikoo wo se esa nga pumpun em balemu.”
32
Laa o sea maabarla e nuwu’ ni Tuhan wia nisia wo wia em baya ne tou se witu em balena.
33
Witu i te en jam i ti’i kangkasi si kepala penjara i ti’i minali nisea wo moas em pali’ nea. Katoroan i te ni’itu kangkasi sia wo se me’urangna se mineela en tou baptisen.
34
Laa o sia mali nisea waki walena wo makirla kekaanen wia nisea. Wo nisia si kasa mepa’a-pa’ar, kaa nisia wo se esa nga pumpun em balena se mina’emanouw wia si Empung.
35
Ni’itu nu oatouw se pemangko’-pemangko’ eng kota se rimeo se pejabat-pejabat eng kota mea wia si kepala penjara ampit e nower : “ I waya mola se rua tou i ti’i !”
36
Kepala penjara si minapawee-weela e nower i ti’i wia si Paulus, pokeiyna : “ Se pemangko’-pemangko’ eng kota se rimeo mouw mayala nikouw; jadi rumou’ mouw kouw teakan wo mea mouw ampit e lawir!”
37
Ta’an si Paulus si limila’ wia se tou-tou i ti’i : “ Ma’anouw reiy’ pe’ niadilela nisea se sima’abokouw nikeiy, se warganegara-warganegara Roma, witu en sinaru ne tou, laa o lumawala nikeiy witu eng gorem em penjara. Teakan sea se pa’ar merere’ula nikeiy ampit e memene-menes? Reiy’ wona’ tuana! I waya mola sea meiy sandiri wo mali nikeiy kumaluar.”
38
Se pejabat-pejabat i ti’i se mina’ayola e lelila’an i ti’i wia se pemangko’-pemangko’ eng kota. Katoroan sea nu liminga, kaa si Paulus wo si Silas se tou Rum, takar meide’ mouw sea.
39
Nisea se mineiy makiwee ampung laa o mali se rua rasul i ti’i kumaluar wo makiwee, rio sea tumele’ula eng kota i ti’i.
40
Laa o sea tumele’ula em penjara i ti’i wo mea waki wale ni Lidia; wo sea nu minaatoanola ampit se patuari-patuari witu wo miniborla nisea, o mae mouw se rua rasul i ti’i.