Pasal 12

1 O laa si Yesus si muleiy mouw sumusuiy wia nisea witu em peulurela: “Wawean siesa tou si minuka’ e numa anggor wo rumeen eng kaledongna. Sia kumiar eng ko’okor papuusan e nanggor wo rumedeiyla em pewale. Kamurian i eramnala e numa i ti’i wia se mengenguma-mengenguma laa o mea waki wanua walina. 2 Wo eng katoroan witu mouw e norasna, sia rumeo siesa hamba mea wia se mengenguma-mengenguma i ti’i kaa laa maka’ato esa nga weteng witu e wua’na e numa i ti’i wia nisea. 3 Ta’an nisea se simikop si hamba i ti’i wo mewe nisia, laa o rumeo nisia mea ampit e lawas memayos. 4 Kamurian sia rumeo kangkasi siesa hamba walina wia nisea. Sitou i yi’i si winewe nea i ka’ayo minepali’ eng kokongna wo kasa neiy nea i papaira-irangla. 5 Laa o sia rumeo siesa hamba walina kasi, wo sitou i yi’i si winunu’ nea. Wo lakere’ kasi se walina, wawean si winewe nea wo wawean si winunu’ nea. 6 Teakan siesa mokan oki’na si i keupusna. Mamuri sia rumeo nisia wia nisea, pokeiyna: Sioki’ku si laa ormaten neala. 7 Ta’an se mengenguma-mengenguma i ti’i se limila siesa wia se walina: Nisia mouw si ahli waris, meiy mouw sia wunu’un ta, takar e warisan i yi’i mamuali punyata. 8 Nisea se simikop nisia wo munu’ nisia, laa o i lawala sia witu luar e numa anggor i ti’i. 9 Teakan sapa e laa tuananla ni makauma anggor i ti’i? Nisia si laa meiy wo munengla se mengenguma-mengenguma i ti’i, laa o mapa emanla e numa anggor i ti’i wia se tou-tou walina. 10 Reiy’ ma’an mekasa ku’a re’en kouw maca e nats i yi’i: Watu neiy i terek ne meneniwo-meneniwo bangunan e minamuali mouw watu penjuru: 11 eng kapualitan i ti’i minamuali waki suat ni Tuhan, e nesa pasiwo-siwon maka’erangen witu em beren ta.” 12 Laa o sea me’inakut mesesikop si Yesus, karengan nisea se mete’u, kaa nisea mouw se i pemaksud-Nala ampit em peulurela i ti’i. Ta’an nisea se meide’ wia se tou kelaker, jadi sea mea wo mayala Nisia. 13 Kamurian i reomi se pirala tou Farisi wo se tou Herodian wia si Yesus kaa meiy mewewe’etes Nisia ampit e nesa wewueiyen. 14 Se tou-tou i ti’i se mineiy wo lumila’ wia-Nisia: “Guru, nikeiy keiy mete’u, Nikoo koo esa tou jujur, wo Nikoo koo reiy’ meide’ wia si seiy i te tu’u kangkasi, karengan Nikoo koo reiy’ pa’ar mengisu-ngisu’, ta’an i te ampit en jujur mawee teturu’ e lalan ni Empung ampit e reiy’ sa mina’asa kajujuran. Sapa ku’a re’en ni’i wee i te mawear em pajak wia si Kaisar ka’apa reiy’? Lewo’ sa reiy’ku’a re’en keiy mear ka’apa reiy’?” 15 Ta’an si Yesus si mete’u eng kamunafikan nea, laa o lumila’ wia nisea: “Ka’a kouw mewa’awa’ Niaku? Alinomi e nesa dinar rio tu loo’eng-Kula!” 16 Laa o sea malila. Takar Sia mueiy wia nisea: “Eng gambar wo em patik ni seiy ku’a re’en e nyi’i?” Wingkot nea: “Eng gambar wo em patik ni Kaisar.” 17 Laa o pokeiy ni Yesus wia nisea: “I wee mola wia si Kaisar sapa e lewo’ sa reiy i wee miouwla wia si Kaisar wo wia si Empung sapa e lewo’ sa reiy’ i wee miouwla wia si Empung!” Nisea se kasa mina’erang liminga Nisia. 18 Meiy mouw wia si Yesus se pirala tou Saduki, se maka ghenang, kaa reiy’la eng kato’oran. Nisea se minueiy wia-Nisia: 19 “Guru, Musa si minatikla em perenta i yi’i i wee nikita: Sa siesa tou, si maka patuari tuama, si minate ampit si timele’ula siesa tu’awewene ta’an si reiy’ timele’ula urang, patuarina si lewo’ sa reiy’ kumaweng ampit si tu’awewenena i ti’i wo meteto’ori see’ i wee si patuarina i ti’i. 20 20 Nisea se pitu matuari. Si ketare si kimaweng ampit siesa wewene wo mate si reiy’ timele’ula see’. 21 21 Laa o si karua kangkasi si kimawengla nisia wo mate si reiy’ timele’ula see’. Tuanakan kangkasi ampit si katelu. 22 22 Wo tuana mouw se katodongna, nisea nu pitu se reiy’ timele’ula see’. Wo eng kamurian, nu reiy’ mouw sea nu waya, si wewene i ti’i tu’u si minate. 23 23 Witu e nendo nu to’oren, sakawisa sea tumo’or, seiy ku’a re’en si minamuali tu’atuama ni wewene i ti’i? Karengan nisea nu pitu se timu’awewene mola nisia.” 24 Wingkot ni Yesus wia nisea: “Nikouw kouw seip, eng kaulitna kaa nikouw kouw reiy’ mangarti eng Kaol Suci ka’apa tu’u eng kuasa ni Empung. 25 Karengan sakawisa sitou tumo’or witu e nelet ne tou minate, sitou si reiy’ kimaweng wo reiy’ neiy i kawengla ta’an i te matou-tou tanu si malaikat waki sorga. 26 Wo kangkasi en tanume eng keteto’or ne tou-tou minate, reiy’ ku’a re’en winaca miouw witu eng kaol ni Musa, witu e numan tanume eng kongkom tetunean, kumura lininga e nuwu’ ni Empung wia nisia: Niaku mouw Ku Empung ni Abraham, Empung ni Ishak wo Empung ni Yakub? 27 Nisia si reiy’ mouw Empung ne tou minate, ta’an i te si Empung ne tou matou-tou. Nikouw kouw uli-ulit simeip!” 28 O laa siesa ahli Taurat, liminga si Yesus wo se tou-tou Saduki mewewueiyan wo mete’u, kaa si Yesus si minee wewingkot en timena’ wia se tou-tou i ti’i, si mineiy wia-Nisia wo mueiy: “E nukum wisa ku’a re’en eng kasa i paketa-ketare?” 29 Wingkot ni Yesus: “E nukum kasa i paketa-ketare nyi’a mouw: Linganouw, heiy tou Israel, Tuhan si Empung ta, Tuhan i ti’i si esa. 30 I keupusola si Tuhan, Empungmu, ampit em pakasa’an e natemu wo ampit em pakasa’an ni imukurmu wo ampit em pakasa’an eng genangmu wo ampit em pakasa’an eng kaketerannu. 31 Wo e nukum eng karua nyi’a mouw: I keupusola si kasuatmu en tou tanukan en toumu nuesa. Reiy’la ukum walina eng kasa i paketa-ketare ta’an i te e rua ukum i yi’i.” 32 Laa o pokeiy ni ahli Taurat i ti’i wia si Yesus: “Eng kasa timena’, Guru, e nulit em pokeiy-Mu i ti’i’, kaa Nisia siesa, wo kaa reiy’la si walina kacuali Nisia. 33 Memang meupusla Nisia ampit em pakasa’an e nate wo ampit em pakasa’an eng genang wo ampit em pakasa’an eng kaketeran, wo kangkasi meupusla si kasuat en tou tanukan en tou nuesa nyi’a mouw e wa’akat kasa i paketa-ketare ta’an i te em baya en tetule tinunu wo en tetule rineret.” 34 Yesus si limoo’, kumura en sama’na e wewingkot ni tou i ti’i, wo Sia lumila’ wia nisia: “Nikoo koo reiy’ wa’akat witu eng Keraja’an ni Empung!” Wo siesa tou tu’u si reiy’ mouw berani kasi mueiyla wo’o sapa wia si Yesus. 35 Witu e mekasa katoroan si Yesus nu mawee teturu’ witu em Bait ni Empung, Sia lumila’: “Kumura se ahli-ahli Taurat o toro lumila’la, kaa si Mesias nyi’a mouw si oki’ ni Daud? 36 Si Daud nuesa kaa em pa’aka-aka’an ni Roh Kudus si limila’: Tuhan si minee mola nuwu’ wia si Tuangku: rumuberola witu esa nga weka lele’os-Ku i ka’ayo se kesaru-kesaru-Mu se i reta’-Ku witu wawa’ e ne’a-Mu. 37 Si Daud nuesa si matotor Nisia si Tuangna, kumura mouw wona’ o Sia oki’na kangkasi? Se tou kelaker se ka’asa’an eng kelakerna se malingala Nisia ampit minawuta em pa’ar. 38 Witu eng kapawee-Na teturu’ Yesus si limila’: “Maato-ato mouw wia se ahli-ahli Taurat se pa’ar mengela-ngelang minake eng karaiy labot wo se pa’ar maka’ato eng kaormatan waki pasar, 39 se pa’ar maruber witu en tampa kasa muka witu e wale ibadat wo witu en tampa kasa paormaten witu em pesakeiyan, 40 se nime’enep em bale ne balu-balu, kasuatan sea nu limi’ibusla em beren ne tou ampit en sesombayangen labo-labot. Nisea i yi’i tantu mouw se laa maka’ato e nukuman lebe wuter.” 41 Witu e mekasa Yesus si rimuber simarula em piti sesempean wo maweela ghenang kumura se tou kelaker maghoremla e loit witu eng gorem em piti i ti’i. Laker se tou kaya se mawee eng kelaker. 42 Laa o meiy mouw siesa balu miskin wo sia ghumoremla rua peser, nyi’a i ti’i e nesa loit. 43 Takar kineret-Na se murid-murid-Na wo lumila’ wia nisea: “Niaku ku lumila’me wia nikoo, eng kaulitna si balu miskin i yi’i si minee e lumantouwla eng kelaker ta’an em baya ne tou se ghimoremla e loit witu eng gorem em piti sesempean. 44 Karengan nisea nu waya se minee witu eng kalokonan nea, ta’an si balu i yi’i si minee witu eng kareiy’awesanna, em baya em bia nisia, nyi’a i ti’i e minapekasa em bene’na.”