Pasal 23

1 Laa o tumo’orouw se minapekasa en sidang i ti’i wo si Yesus si niali sumaru si Pilatus 2 witu o sea muleiy mature Nisia, pokeiy nea: “E niato meiy mola, kaa sitou i yi’i si manginseipla se bangsa meiy, wo mepalouw mear em pajak wia si Kaisar, wo tanume en tou-Na Nisia si meila’la, kaa Nisia nyi’a mouw si Kristus, nyi’a i ti’i Raja.” 3 Pilatus si minueiy wia-Nisia: “Nikoo ku’a re’en si raja ne tou Yahudi?” Wingkot ni Yesus: “Nikoo nuesa si limila’la nyi’a.” 4 Pokeiy ni Pilatus wia se imam-imam kepala wo se minapekasa tou kelaker i ti’i: “Niaku ku reiy’ minatola kaselokan sapa tu’u wia sitou i yi’i.” 5 Ta’an nisea se kasa ente’ mase’esek, pokeiy nea: “Nisia si meule’ se rakyat ampit en teturu’-Na wia minapekasa Yudea, Nisia si minuleiye’mi waki Galilea wo mina’ayo momi wia nyi’i.” 6 Katoroan si Pilatus nulimingala ni’itu sia mueiy, sapa ku’a re’en sitou i ti’i sitou Galilea. 7 Wo eng katoroan nisia nu mete’ula, kaa si Yesus sitou waki wilayah ni Herodes, sia si minakialime Nisia sumaru si Herodes, si witu e nedo ni’itu si waki kangkasi Yerusalem. 8 Katoroan si Herodes nu limoo’ si Yesus, nisia si kasa mepa’a-pa’ar. Karengan e nure mouw sia pa’ar meleloo’-Nisia, karengan nisia si re’eregh malingala en tanume Nisia, awes kangkasi nisia si maarapla meleloo’ eng kumura si Yesus matuanala e nesa kowa’. 9 Nisia si mina’ayola laker wewueiyen wia si Yesus, ta’an si Yesus si reiy’ miningkotla sapa tu’u. 10 Kasuatan e ni’itu se imam-imam kepala wo se ahli-ahli Taurat se minea waki muka wo ma’yola en teturean-teturean wuter wia Nisia. 11 Takar muleiy mouw si Herodes wo se pasukanna maweleiy wo menero-nero’la Nisia, nisea se minakela eng karaiy kewangko’an wia-Nisia wo i papa’alime sumeup waki si Pilatus. 12 Wo witukan e nendo i ti’i kangkasi se mekalo mouw si Herodes wo si Pilatus; nu reiy’pe ni’itu nisea se makatokol. 13 Wo erurela ni Pilatus se imam-imam kepala wo se pa’aka-aka’an-pa’aka-aka’an ma’an se rakyat, 14 wo lumila’ wia nisea: “Nikouw kouw minali momi sitou i yi’i wia niaku tanume sitou maseipla se rakyat. Kouw limoo’ mouw sandiri niaku nu mineriksa Nisia, wo witu eng kaselokan-kaselokan neiy miouw i turela wia-Nisia reiy’la e niatokula wia-Nisia. 15 Wo si Herodes kangkasi reiy’, karengan nisia si minapa’alimi Nisia marengi wia nikeiy. Eng kaulitna reiy’la e nesa sapa tu’u en siniwo-Nala e waar ampit e nukuman paten. 16 Jadi niaku ku laa sumiasa Nisia, laa o rumeta’la-Nisia.” [ 17 Karengan nisia si lewo’ sa reiy’ rumeta’la tou i wee nisea witu e nendo wangko’ i ti’i.] 18 Ta’an nisea se marekeiy mewali-wali: “Re’inola Sia, i reta’ mola si Barabas i wee nikeiy!” 19 Barabas i yi’i si neiy i ghoremla witu eng gorem em penjara minato’orongan ampit e nesa pinarontakan minamualila witu eng gorem eng kota wo eng karengan em pawunu’an. 20 Mekasape’ kasi si Pilatus meila’ ampit eng kaante’ wia nisea, karengan nisia si pa’ar merereta’la si Yesus. 21 Ta’an nisea se marekeiy masingkomla nisia, pokeiy nea: “Salibenola Sia! Salibenola Sia!” 22 Pokeiy ni Pilatus eng kateluna wia nisea: “Kalewo’an sapa nulitna en tinuana mola ni tou i yi’i? Reiy’la siesa kaselokan tu’u niatokula wia-Nisia, e waar ampit e nukuman paten. Jadi niaku ku laa sumiasa Nisia, laa o rumeta’la-Nisia.” 23 Ta’an ampit marekeiy nisea se mase’esek wo makiwee, rio Sia i salibla, wo eng kamurianna sea se minuntung ampit e rekeiy nea. 24 Laa o i tantula ni Pilatus, rio en teturean nea e le’ele’ala. 25 Wo sia rumeta’la sitou neiy i ghoremla witu eng gorem em penjara karengan em parontakan wo em pawunu’an i ti’i minatoroan ampit en teturean nea, ta’an si Yesus si neiy i sarakannala wia nisea kaa laa petetuananla witu eng kepa’a-pa’aran nea. 26 26 Katoroan sea nu maali si Yesus, nisea se timaangla siesa tou mekengaran Simon waki Kirene, si tare mouw i te meiy waki luar kota, laa o sia reta’ala en salib i ti’i witu natas em palukana, rio tu pesa’anenna kasuatan maki’itla si Yesus. 27 Kasa ka’asa’an se tou maki’itla Nisia; witu e neletna laker se wewene maame’ wo ma’aripla Nisia. 28 Yesus si limenge wia nisea wo lumila’: “Heiy puteri-puteri Yerusalem, te’a mouw kouw maame’la Niaku, ta’an i te maame’ mola en toumu nuesa wo se oki-oki’mu! 29 Karengan loo’on, e laa meiy masana se tou lumila’: Ma’aruiyola se wewene mandul wo e rahimna reiy’ ma’an mekasa tumimea’la, wo en toto’na e reiy’ ma’an mekasa tumoto’la. 30 Takar se tou se laa muleiy lumila’ wia se kuntung-kuntung: Rumonga’ mouw tumoromi nikeiy! wo eng kentur-kentur: Tawunanomi keiy! 31 Karengan sa sitou sumiwo en tuana ampit eng kayu matou-tou, sapa mouw e laa mamuali ampit eng kayu pera?” 32 Wo wawean kangkasi se rinawir se rua tou walina, sea i ti’i se rua lumelewo’ se pe’ukumen paten mewali-wali ampit Nisia. 33 Katoroan sea nu i ka’ayola waki tampa mekengaran Tereuka’, sea sumalibla si Yesus witu wo kangkasi se rua tou meneniwo lewo’ i ti’i, siesa si witu esa nga weka lele’os-Na wo siesa si witu esa nga weka kaawi-Na. 34 Yesus si limila’: “Oh Ama’, ampungala sea, karengan nisea se reiy’ mete’u sapa en siniwo neala.” Wo nisea se kimoba’la kaa meweweteng e labung-Na. 35 Se tou kelaker se rimedeiy witu wo limoo’ em baya nyi’a. Se pa’aka-aka’an-pa’aka-aka’an se masero’ wia Nisia, pokeiy nea: “Se tou walina se linawir-Nala, ma’anouw en teakan Sia lumawirla en tou-Na nuesa, sa Nisia mouw si Mesias, sitou pineleng ni Empung.” 36 O kangkasi se perajurit-perajurit se menero-nero’la wia Nisia; nisea se minayatla e nanggor esem wia-Nisia 37 wo lumila’: “Sa Nikoo mouw si raja ne tou Yahudi, lawirenola en tou-Mu!” 38 Wawean kangkasi neiy i kepatik witu natas eng kokong-Na: “Yi’i mouw si raja ne tou Yahudi”. 39 Siesa wia se meneniwo lewo’ neiy i sangkong i ti’i si minojat Nisia, pokeiyna: “Reiy’ ku’a re’en Nikoo nyi’a mouw si Kristus? Lawirenola en tou-Mu wo nikeiy!” 40 Ta’an siesa si timogor nisia, pokeiyna: “Reiy’ ku’a re’en meide’ koo, o reiy’ kangkasi wia si Empung, kasuatan nikoo koo minaka’ato e nukuman masuat? 41 Nikita ta memang waar ukumen, karengan nikita ta minaka’ato suli’ e waar ampit em pasiwo-siwon ta, ta’an sitou i yi’i si reiy’ simiwola sapa en selok.” 42 Laa o sia lumila’: “Yesus, ghenangela niaku, sakawisa Koo meiy tanume si Raja.” 43 Pokeiy ni Yesus wia nisia: “Niaku ku lumila’me wia nikoo, eng kaulitna e nendo i te i yi’i kangkasi nikoo koo laa mewali-wali ampit Niaku waki Firdaus.” 44 Katoroan ni’itu e nendo wo’o mouw wona’ jam dua belas, o laa eng kareideman simongkouwi e minapekasa en daerah i ti’i i ka’ayo en jam tiga, 45 karengan siendo si reiy’ masena’. Wo em peremel em Bait Suci minaparua. 46 Laa o maaleiy si Yesus eng kaente’: “Oh Ama’, witu e lawas-Mu i sarakan-Kula e nyawa-Ku.” Wo Sia nu limila’ mola en tuana Sia sumarakanla e nyawa-Na. 47 Katoroan si kepala pasukan nu limoo’ sapa e minamuali, sia lumo’orla si Empung, pokeiyna: “E nulit, sitou i yi’i nyi’a mouw sitou ulit!” 48 Wo nu reiy’ mouw i tu em baya ne tou kelaker, se mineiy muyut witu kaa em pa’aton i ti’i, se meleloo’ sapa e minamualila i ti’i, marengouw sea kasuatan memewe-mewe en tou. 49 Em baya ne tou se kasa sumine’u si Yesus, ampitouw se wewene-wewene kimi’iti ampit Nisia waki Galilea, se rimedeiy mina’aka-wa’akat wo meleloo’ em baya nyi’a i ti’i. 50 Wawean siesa tou mekengaran Yusuf. Nisia si anggota Majelis Wangko’, wo siesa tou le’os si ulite’ kasi. 51 Nisia si reiy’ esa nga iyon ampit em putusan wo e winta’ ne Majelis i ti’i. Nisia si asal waki Arimatea, e nesa kota Yahudi wo nisia si mengena-ngena’la eng Keraja’an ni Empung. 52 Nisia si minea sumaru si Pilatus wo kumiwee e mayat ni Yesus. 53 Wo nu reiy’ mouw nisia nu timumpala e mayat i ti’i, sia kumafanla nyi’a ampit e roko’ lenan, laa o i gholeiynala witu eng gorem eng kubur kiniar witu eng gorem eng kuntung watu witu e reiy’pe’ ma’an mekasa gholeiyala mayat. 54 E nendo ni’itu nyi’a mouw e nendo patiro’an wo en sabat en tawi mouw muleiy. 55 Wo se wewene-wewene se mineiy mewali-wali ampit si Yesus waki Galilea, se kimi’it mewali-wali wo nisea se limoo’ eng kubur i ti’i wo kumura e mayat-Na neiy i gholeiyla. 56 Wo sea nu minarengouw, sea sumadiala rampa-rampa wo e lana mur. Wo witu e nendo Sabat sea maseng i ki’it e nukum Taurat,