Pasal 17

1 Yesus si limila’la e nesa peulurela wia nisea kaa laa meleledosla, kaa nisea se lewo’ sa reiy’ re’eregh masombayang ampit e reiy’ masenso-senso’. 2 Pokeiy-Na: “Witu e nesa kota wawean siesa akim si reiy’ meide’ si Empung wo si reiy’ ma’ormatla sitou tu’u. 3 Wo witu eng kota i ti’i wawean siesa balu si re’eregh mengeiy wia si akim i ti’i wo lumila’: Sa’alianouw eng hakku wia si kesaruku. 4 Reiy’ pirala tempo eng keurena si akim i ti’i si simede’. Ta’an kamurian sia lumila witu natena: Ma’anouw tu’u ku reiy’ meide’la si Empung wo reiy’ ma’ormatla siesa tou tu’u, 5 ta’anouw karengan si balu i yi’i si simusala niaku, le’osouw ku mulitla nisia, rio te’a sia reiy’ mena’ mengeiy wo eng kamurianna si rumego niaku.” 6 Pokeiy ni Tuhan: “Weeanola ghenang sapa neiy i lila’la ni akim bengis i ti’i! 7 Reiy’ ku’a re’en si Empung si laa mulitla se tou-tou pineleng-Na se oat o wengi maaleiy wia-Nisia? Wo sapa ku’a re’en Sia meghou-ghou nu reiy’pe’ timulung nisea? 8 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Nisia si laa makarengan mulitla nisea. Ta’an, sa si Oki’ ni Tou i ti’i nu meiy, sapa ku’a re’en Sia si meiy matola e iman wia em bumi?” 9 Wo wia se pirala tou se mapokeiyla en tou nea e nulit wo maloo’ola kumeng em baya se tou walina, Yesus si limila’la em peulurela i yi’i: 10 “Wawean se rua tou se limaa waki Bait ni Empung kaa laa mesesombayang; siesa nyi’a mouw si Farisi wo siesa si mememurut cukai. 11 Sitou Farisi i ti’i si rimedeiy wo sumombayang witu e natena teinti’i: Oh Empung, niaku ku matotor syukur wia-Nikoo, karengan niaku ku reiy’ masuat tanu em baya se tou walina, reiy’ remu’, reiy’ tou bengis, reiy’ sumezinah wo reiy’ kangkasi tanu si mememurut cukai i yi’i; 12 niaku ku maposo maka rua esa nga duminggu, niaku ku maweela esa nga mapulu’ witu e reiy’ sa mina’asa wewua’engku. 13 Ta’an si mememurut cukai i ti’i si rimedeiy wa’aka-wa’akat, awesla nisia si reiy’ berani mekeka’ate waki langit, ta’an i te nisia si minewe en tou wo lumila: Oh Empung, i keupus i tela niaku nu tou berdosa i yi’i. 14 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Sitou i yi’i si minareng waki walena tanu sitou neiy i ulitla ni Empung wo se tou walina i ti’i reiy’. Karengan seiy i te si rumakekla en tou, nisia si laa i kumengla wo seiy i te si kimumengla en tou, nisia si laa i rakekla.” 15 Takar meiy mouw wia si Yesus se tou-tou maali-ali se oki-oki’ nea rintek, rio Sia lumelerla nisea. Limoo’ e ni’itu se murid-murid-Na se kimoupi’la wia se tou-tou i ti’i. 16 Ta’an si Yesus si kimeret nisea wo lumila’: “I waya mola se oki-oki’ i ti’i meiy wia-Niaku wo te’a kouw mengape-ngape’ wia nisea, karengan se tou-tou tanu se ti’i mouw se makapunya eng Keraja’an ni Empung. 17 Niaku ku lumila’me wia nikoo: Eng kaulitna seiy i te si reiy’ simungkul eng Keraja’an ni Empung tanu siesa anakoki’, nisia si reiy’ laa ghumorem witu eng goremna.” 18 wawean siesa tou pa’aka-aka’an minueiy wia si Yesus, pokeiyna: “Guru le’os, sapa e lewo’ sa reiy’ siwongku rio ku maka’ato em patou-touan kekal?” 19 Wingkot ni Yesus: “Ka’a koo meila’la Niaku le’os? Reiy’ siesa tou tu’u si le’os ta’an si Empung i te. 20 Nikoo koo tantu mete’u e reiy’ sa mina’asa perenta ni Empung: Te’a masiwo en zinah, te’a mawunu’, te’a marongkit, te’a matotorla en sairi towo, ormatela si ama’mu wo si ina’mu.” 21 Pokeiy ni tou i ti’i: “Em baya nyi’a i ti’i eng kini’itangku mouw rengan kumudape’.” 22 Liminga ni’itu Yesus si limila’ wia nisia: “E nesa mokan kapualitan kasi e lewo’ sa reiy’ tuanannula: I wangkerouw e reiy’ sa mina’asa kapunya’annu wo i pemete-metengola ni’itu wia se tou-tou miskin, takar koo laa maka’ato eng harta waki sorga, kamurian meiy mouw wia nyi’i wo kumi’itouw Niaku.” 23 Katoroan sitou i ti’i nu liminga em patotorla i ti’i, nisia si kasa mina tekur, karengan nisia si kasa kaya. 24 Laa o tumu’use si Yesus wia nisia wo lumila’: “Kumura eng kapedisna sitou makaloit megheghorem witu eng gorem eng Keraja’an ni Empung. 25 karengan e lebe gampang siesa unta ghumorem tumoro em po’opotna em bewilit ta’an sitou kaya megheghorem witu eng gorem eng Keraja’an ni Empung.” 26 Wo nisea se liminga e ni’itu se limila’: “Sa tuana, seiy ku’a re’en si toro linawiren?” 27 Pokeiy ni Yesus: “Sapa e reiy’ wona’ wia sitou, e wona’ wia si Empung.” 28 Petrus si limila’: “Nikeiy i yi’i keiy timele’u mola e reiy’ sa mina’asa kapunya’an neiy wo kumi’it Nikoo.” 29 Pokeiy ni Yesus wia nisea: “Niaku ku lumila’me wia nikoo, eng kaulitna susur tou karengan eng Keraja’an ni empung o tumele’ula em balena, si ka’awuna ka’apa se patuarina, se tu’ana ka’apa se oki-oki’na, 30 se laa maka’ato sumeup e lumepet manga rerua wia e masa yi’i te kangkasi wo witu en zaman e laa meiy nisia si laa maka’ato em patou-touan kekal.” 31 Yesus si kimeret se mapulu’ o rua murid-Na, laa o lumila’ wia nisea: “En teakan kita ta mea waki Yerusalem wo e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa neiy i patik em baya ne nabi tanume si Oki’ ni Tou e laa lekepen. 32 Karengan Nisia si laa i sarakan wia se bangsa-bangsa reiy’ makasine’u si Empung, laa o penero-nero’ala, sero’an wo rura’an, 33 wo nisea se sumiasa wo munu’ Nisia, wo witu e nendo katelu Nisia si laa tumo’or.” 34 Ta’an nisea se kasa reiy’ mangarti em baya nyi’a i ti’i; em penoron lelila’an i ti’i neiy i kakirong wia nisea wo nisea se reiy’ mete’u sapa neiy i maksudla. 35 Katoroan si Yesus nu tawi mouw ma’ayola waki Yerikho, wawean siesa tou rapa rimuber witu li’ilik e lalan wo mengiwee-ngiwee. 36 Katoroan sitou i ti’i nu liminga se tou kelaker melangkoiy, sia mueiy: “Sapa ni’itu?” 37 Pokeiy ne tou wia nisia: “Yesus tou Nazaret si melangkoiy.” 38 Laa o sia maaleiy: “Yesus, Oki’ ni Daud, i keupus i tela niaku!” 39 Takar nisea, se makelang marerior, se timogor nisia rio sia makapenes. Ta’an maka ente’ mola sia maaleiy: “Oki’ ni Daud, i keupus i tela niaku!” 40 Laa o mena’ mouw si Yesus wo rumeo alini sitou i ti’i wia nisia. Wo eng katoroan nisia nu witu mouw en tawi-Na, Yesus si minueiy wia nisia: 41 “Sapa eng kepa’arannula rio Niaku ku sumiwola sapa wia nikoo?” Wingkot ni tou i ti’i: “Tuhan, rio ku toro lumoo’!” 42 Laa o pokeiy ni Yesus wia nisia: “Lumoo’o mouw koo, imanmu e limawirola nikoo!” 43 wo en toro i te ni’itu kangkasi maloo’o mouw sia, laa o mengi’itla Nisia kasuatan malo’orla si Empung. Se minapekasa rakyat se limoo’o eng kapualitan i ti’i wo sea melo’o-lo’or si Empung.