Pasal 2

1 Katoroan i ka’ayola e nendo Pentakosta, em baya ne tou ma’eman se minerur witu e nesa tampa. 2 Kalo’ositi en timumpa momi waki langit e nesa legu’an tanu en sengoan e reghes ente’ minutala e minapekasa em bale, witu e wisa sea rimuber; 3 wo mapa’ato mouw wia nisea e lila’-lila’ en tanu e layasna napi e minangasesera wo tumeka’ wia nisea siesa o siesa. 4 Takar wuta mouw sea ampit e Roh Kudus, laa o sea muleiy mengila-ngila’ witu em baasa walina, tanu neiy i weela ni Roh i ti’i wia nisea kaa laa melelila’la nyi’a. 5 En toro ni’itu waki Yerusalem se maana’ se tou-tou Yahudi se saleh waki e reiy’ sa mina’asa bangsa wia em bawa’ en solong langit. 6 Katoroan tumumpami e legu’an i ti’i, o muyutouw se tou kelaker. Nisea se likoko karengan nisea siesa o siesa liminga se rasul-rasul i ti’i mengila-ngila’ witu em baasa nea nuesa. 7 Nisea nu waya se minenganga-nganga wo ma’erang, laa o lumila’ : “ Reiy’ ku’a re’en sea nu waya nu mengila-ngila’ i ti’i se tou eng Galilea? 8 Kumura mouw wona’ nikita siesa o siesa liminga nisea mengila-ngila’ witu em baasa ta nuesa, nyi’a i ti’i em baasa pepaken ta waki wanua asal ta nuesa : 9 nikita ta tou em Partia, Media, Elam, penduduk Mesopotamia, Yudea wo Kapadokia, Pontus wo Asia, 10 Frigia wo em Pamfilia, Mesir wo en daerah-daerah Libia e minetawian ampit eng Kirene, se malepu-lepu – malepu-lepu waki Roma, 11 le’os se tou Yahudi ma’anouw tu’u se maki’i-ki’it e agama Yahudi, se tou Kreta wo se tou Arab, nikita ta liminga nisea se mengila-ngila’ witu em baasa witu em baasa ta nuesa en tanume em pasiwo-siwon – pasiwo-siwon wangko’ en tinuanala ni Empung.” 12 Nisea nu waya se minenganga-nganga wo kasa mine ngera-ngerang katoroan meila’ siesa wia se walina : “ Sapa ku’a re’en em penoronna e nyi’i ?” 13 Ta’an se tou walina se masindir : “ Nisea se kasuatan tinoek e nanggor emis.” 14 Takar tumo’orouw si Petrus rumedeiy ampit se mapulu o esa rasul i ti’i, wo ampit en suara menaleinteng sia lumila’ wia nisea :” Heiy kouw tou Yahudi wo nikouw nu waya maana’ waki e Yerusalem, kete’uanola wo ghenangenola e lelila’anku i yi’i. 15 Se tou-tou i yi’i se reiy’ tinoek tanu em pokeiy miouwla karengan e nendo en tare mouw i te jam Sembilan, 16 ta’an e ni’itu mouw e neiy i nuwu’la ni Empung ampit e nieletala ni nabi Yoel : 17 E laa mamuali witu e nendo-nendo kesampetan – tuana mouw e nuwu’ ni Empung – kaa Niaku ku laa mura’arakla e Roh-Ku witu e natas em baya ne tou; takar se oki-oki’mu tuama wo wewene se laa mawetik, wo se tole-tolemu se laa maka’ato em peleloo’an-peleloo’an, wo se tou-toumu tu’a se laa maka’ato e nipi. 18 O kangkasi witu e natas ne hamba-hamba-Ku tuama wo wewene e laa Kuiwura’arakla e Roh-Ku witu e nendo-nendo i ti’i wo nisea se laa mawetik. 19 Wo Niaku ku laa sumiwola e mujizat-mujizat waki atas, waki langit wo eng kowa’-kowa’ waki wawa’, waki bumi : raa’ wo e napi wo en talume’eme’-talume’eme’ e nawun. 20 Si endo si laa melaeng si mamuali kasa reidem wo si sumendot si mamuali raa’ nu reiy’pe’ mineiy e nendo ni Tuhan, e nendo wangko’ wo mulia i ti’i. 21 Wo seiy i te si maaleiy witu e ngaran ni Tuhan si laa lawiren. 22 Heiy tou-tou Israel, linganouw e lelila’an i yi’i : Si neiy ku i maksudla, nyi’a mouw si Yesus waki Nazaret, siesa tou si neiy mouw i tantula ni Empung wo si neiy i nyatala wia nikoo ampit eng kaente’an-kaente’an wo e mujizat-mujizat wo eng kowa’-kowa’ en tinuanala ni Empung ampit em perantara’an-Na witu e nuner miouw, tanu eng kete’uan niouw. 23 Nisia si neiy i sarakan ni’i ki’it e maksud wo eng kepa’ar-Na, si neiy miouw mouw i salibla wo winunu’ miouw kaa e lawas ne bangsa-bangsa durhaka. 24 Ta’an si Empung si timo’orla Nisia ampit rimou’la Nisia witu em peme’itan maut, karengan reiy’ wona’ o Sia minena’ witu eng kuasa maut i ti’i. 25 Karengan Daud si limila’ en tanume Nisia : Niaku ku reiy’ mena’ maloo’ wia si Empung, karengan Nisia si rimedeiy witu esa nga weka lele’osku, niaku ku reiy’ moghe. 26 Kaa ni’itu e nateku mepa’a-pa’ar wo si imukurku si mario-rio, awesla e nouwakku e laa makapenes ampit eng kaleneran, 27 karengan Nikoo koo reiy’ simarakan niaku witu eng kaoatan ne tou minate, wo reiy’ minayala se Tou Kudus-Mu lumoo’ eng kapunengan. 28 Nikoo koo minakite’ula wia niaku e lalan patou-touan; Nikoo koo laa kumaruniala niaku ampit e mepa’a-pa’ar witu en sinaru-Mu. 29 Patuari waya, niaku ku toro menoto-notor ampit e makaredeiy wia nikoo en tanume si Daud, ama’ ne bangsa ta. Nisia si minate mouw wo kinuburouw, wo eng kuburanna e wiape’ nikita i ka’ayomi e nendo yi’i. 30 Ta’an nisia siesa nabi wo nisia si mete’u, kaa si Empung si tima’arola wia nisia ampit minopo en tiwa’, kaa Nisia si laa rumuberla siesa tou witu en see’ ni Daud nuesa witu e natas en takhtana. 31 Kaa ni’itu nisia si limoo’ mouw wia e rerior wo si simusuiyola en tanume eng kineteto’or ni Mesias, katoroan nisia nu limila’la, kaa nisia si reiy’ neiy i tele’ula witu eng gorem eng kaoatan ne tou minate, wo kaa le’o-Na e reiy’ me’anla eng kapunengan. 32 Si Yesus i yi’i mouw si tino’orla ni Empung, wo en tanume eng kapualitan i ti’i nikeiy mouw nu waya keiy sairi. 33 Wo Sia nu neiy mouw i rakekla e lawas lele’os ni Empung wo miaka’ato e Roh Kudus neiy i ta’arla i ti’i, takar i wura’arak-Nala sapa e linoo’ wo lininga miouw wia nyi’i. 34 Karengan reiy’ si Daud si limongkot waki sorga, awesla si Daud sandiri si limila’: Tuhan si minuwu’ mola wia si Tuangku, 35 Rumuberouw witu esa nga weka lele’os-Ku, i ka’ayo Kusumiwo se kesaru-kesaru-Mu se mamuali kontoiyan e ne’a-Mu. 36 Jadi se minapekasa kaum Israel se lewo’ sa reiy’ mete’u ampit makauli-ulit, kaa si Empung si simiwo mola si Yesus, si neiy miouw i salibla i ti’i, si minamuali Tuhan wo Kristus.” 37 Katoroan sea nu liminga eng kapualitan i ti’i e nate nea eng kasa mina’arip, laa o sea mueiy wia si Petrus wo se rasul-rasul walina: “Sapa ku’a re’en e lewo’ sa reiy’ siwon neiy, patuari waya?” 38 Wingkot ni Petrus wia nisea: “Makedo’ mouw wo satorona nikouw siesa o siesa meela en tou baptisen witu e ngaran ni Yesus Kristus kaa laa pa’ampungan en dosamu, takar nikouw kouw laa maka’ato eng karunia e Roh Kudus. 39 Karengan wia nikouw mouw en ta’ar i ti’i wo wia se oki-oki’mu wo wia se tou se wa’akate’, nyi’a i ti’i eng kelaker ne laa kereten ni Tuhan Empung ta.” 40 .” Wo ampit e laker lelila’an walina kasi nisia si minee e nesa kasairian makauli-ulit wo nisia si mapero wo mange’enge’la nisea, pokeiyna: “I wee mouw en toumu lawirela wia se angkatan lewo’ i yi’i.” 41 Se tou-tou se simungkul e lelila’anna i ti’i se mineela en tou baptisen wo witu e nendo ni’itu eng kelaker nea se minawes wo’o wona’ telu nga riwu jiwa. 42 Nisea se timentem witu en teturu’ ne rasul-rasul wo witu em paasa-asa’an. Wo nisea se reiy’ mena’ maarur kaa laa mepepete’la e roti wo sumombayang. 43 Takar kineide’anouw sea nu waya, kasuatan se rasul-rasul i ti’i se timuanala laker e mujizat wo eng kowa’. 44 Wo em baya ne tou mina’emanouw se minena’ minaesa’an, wo e reiy’ sa mina’asa eng kapunya’an nea nyi’a mouw eng kapunya’an mewali-wali, 45 wo reiy’ mena’ wawean wia nisea si mewangker eng harta kapunya’anna, laa o memete-metengla nyi’a wia em baya ne tou minatroan ampit em pemandungen niesa o niesa. 46 Ampit en tentem wo ampit esa nga ate nisea se maarur susur e nendo witu em bait ni Empung. Nisea se mapete’la e roti waki wale niesa o niesa e nesa kenaramen em papontol wo mekaan mewali-wali ampit e melaya-laya’ wo ampit en tulus ate, 47 kasuatan malo’or si Empung. Wo nisea se kepa’ar em baya ne tou. Wo susur e nendo Tuhan si maawesla eng kelaker nea ampit se tou linawirla.