Capñitulo 27

1 Chu̧ru̧hua̧ i̧huȩnȩ pa̧'a̧nö̧ rȩbȩhui̧na̧'a̧ pa̧'a̧nö̧ pä'inö: 2 Ucu ttö̧ja̧sa̧ i̧tti̧mä̧, jahuätörö ra̧huä̧huä̧ ra̧'i̧. 3 Tiro ötö'cö rö̧ä̧ö̧ ötahuiyä dä'ähuoto räopa'acu ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ cuähuä koro ötahuiyä rö̧ä̧u̧cu̧ iyä'chö ka̧cuä̧tö̧ ja̧'hua̧nö̧ ja̧'a̧nä̧'i̧nä̧ koro ötahuiyä dä'ähuotocu ka̧cuä̧tö̧. Ji'ähuitö pä'ötó Cu̧ru̧hua̧ Dios. Ucu, Tiro jȩpä̧'chö̧jä̧ a̧di̧hua̧sä̧ pä'ö ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ cu'adihuä i̧jȩcu̧. 4 Ucu cuirȩjä̧ bepomemä dä'ähuoto kä'co jubö ja̧'a̧, ucu cumöhuäyotö aditcuä ttö̧ja̧mä̧ cu'adihuätä jue'epö tticuäcuotö. 5 O'cajuiyönä ciprés dauhuiyä odämä Senir mö̧ä̧'cattö aditinä̧tö̧; jahuätömä Libanottö Cedro daumä ȩmi̧nä̧tö̧ huoi'ca kä'co ku̧nä̧huä'ca jȩtta̧ pä'ömä. 6 Jahuätö aditinä̧tö̧ ucu cujapacuiyä odämä robles dauttu Basánttö̧mä; ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ aditinätö̧ cui̧dȩä̧qui̧i̧yä̧mä ciprés dauttu Chipre kä'co i̧sa̧sa̧ttö̧mä jahuätömä ja̧u̧mä a̧tti̧nä̧tö̧ i̧sa̧ buo acupiyä i̧sa̧na̧ttö̧. 7 Ucu cuhuoi'camä Egiptottö lino adiu tuecuä o̧ta̧ ji̧na'a̧ bandera 'cua̧rönä. 8 Sidónä'i̧nä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Arvadnä'i̧nä ko̧cui̧ntö̧mä ucutä̧ cuhuoi'ca juä'äjuätöji̧na'a̧ ; Tirottö huo̧jä̧cuä̧ ttö̧jä̧ pä'ätömä ko̧cui̧nä̧tö ucutu 'cu̧kä̧tȩcu̧nä; jahuätötä ji̧na̧'a̧ juȩ'ȩpä̧rä̧tö̧'i̧nä̧. 9 Puttähuätö juiyó huo̧ji̧nä̧tö̧ ja̧'hua̧nö̧ ja̧'a̧ttö̧ Gerbalnämä ttö̧ttö̧pu̧ ttu̧niniyä̧cu̧j cuhuoi'ciyu bäreumä o'cajuiyönä dä'huotonä röjömä ja̧'hua̧nö̧ ja̧'a̧nä'i̧nä cuhuoi'ca juȩ'ȩpä̧rä̧tu̧cu̧mä ȩpi̧nätö̧ cuiäre korotucu cuirohua pä'ö micuäu juäinä. 10 Persia ttö̧ja̧'i̧nä̧ Lud ttö̧ja̧'i̧nä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Fut ttö̧ja̧'i̧nä̧ cu̧mö̧huäyotö su̧ro̧da̧u̧cu̧ ka̧cui̧nä̧tö̧, cumöhuäyotö curä rohuäcuähuä ttö̧ja̧cu̧. jahuätömä ti̧'chö̧ ru̧ni̧nä̧tö̧ ttoecuäcuähuä obi'inä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ ttöcähuiyä ose'inä ucunätä; jahuätömä cua̧'cua̧cu̧ i̧jȩpi̧nä̧tö̧. 11 Arvad ttö̧ja̧ u̧mä̧tö̧'i̧nä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Helec ttö̧ja̧ttö̧ su̧ro̧da̧u̧'i̧nä̧ ttoecuäbä jäyänä sobutö ttö̧jä̧cu̧jä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Gamadeos ttö̧ja̧'i̧nä̧ ju'tojunä to̧ä̧rä̧cuä̧huo̧nȩ cuaditinome ka̧cui̧nä̧tö̧. ¡Jahuätömä cuiäre ttoecuäcuähuä obimä cu̧jo̧mȩ ppeyänä ttoecuäbänä ti'chö rö̧ni̧nä̧tö̧! ja̧'hua̧nö̧ jȩpö̧ jahuätömä cuhuadihuämä jo̧mȩ päi'önä jȩpi̧nä̧tö̧. 12 Tarsis ötahuiyä ttö̧ja̧mä̧ ucucu todecuinä̧tö̧ järe cui̧ya̧ pä̧'ö̧ rö̧ä̧nä̧ ku̧ju̧nä̧ri̧yä̧u̧: plata'inä, cuoräu'inä estaño pättö'inä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ cuoräu rö̧ä̧nö̧ micuäu'inä. 13 ¡Jahuätömä cuiyömä ȩmi̧nä̧tö̧ ja̧'hua̧nö̧ ȩmi̧nä̧tö̧mä̧ Javán ttö̧ja̧'i̧nä̧, Tubal ttö̧ja̧'i̧nä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Mesec ttö̧ja̧'i̧nä̧, jahuätömä pärohuinä̧tö̧ a̧mä̧cö̧ ttaditönä hue'ähuotöcu'inä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Broncettö adicuäcu'inä. Jahuätömä micuänä cuiya pä'ö jȩpö̧ cu̧ju̧ni̧nö̧ adihuomenä to̧pä̧rö̧ aditinätö̧. 14 Bet Togarmá ttö̧ja̧'i̧nä̧ iyinätö̧ ca̧hua̧yu̧tu̧ru̧ aditö juruhuätörö ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ mulatö̧rö̧'i̧nä̧ cuiäre bottepiyacu pä'ö. 15 Dedán ttö̧ja̧mä̧ aje jäyotonä ka̧cuä̧tö̧rö̧ ucu cuiäre iyähuä ttö̧ja̧ pinätö̧. ¡Cuiäremä rö̧'ä̧nä̧ ku̧nä̧ri̧nö̧jä̧; ¡Jahuätö huetti'änäcu̧jä̧ i̧sa̧ ä̧ja̧ i̧sä̧na̧, marfil ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ ru̧hua̧rö̧'i̧nä̧ mi̧ti̧nä̧tö̧jä̧ ébanä dauttu adicua'a! 16 Aram ji̧na̧'a̧ ucu cuiäre rö̧'ä̧nä̧ iyä'chinömä; Ja'huätömä ttiyi'änäcu̧jä̧ adihuäjueittö esmeralda'inä púpura'ina pu̧jä̧'chȩ tu̧'ȩcuä̧'chȩ'i̧nä̧ pu̧jä̧ta̧ adihuäjuei i̧sä̧ta̧ttö̧'i̧nä̧ pȩrla̧ttö̧'i̧nä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ rubiettö'inä ucu cuiäre päiönä. 17 Judá irȩjänä kä̧cuä̧tö̧rö̧'i̧nä ja̧hua̧ta̧'a̧nö̧ Israel rȩjȩnä kä̧cua̧tö̧rö̧'i̧nä ucuttö mitö ȩmi̧'ä̧nätö̧. Jahuätömä micuä päi'önä ttiyi'änacu̧jä̧ trigo Minittö'inä, tortattö'inä, mayattö'inä, a̧dȩttö̧'i̧nä̧ ja̧hua̧ta̧'a̧nö̧ dauttö adicuähua ädö̧nä 'chopähuattö'inä ucu cuiäre päi'önä ttiyi'änäcu̧jä̧. 18 Damasco ötahuiyättö ji̧na̧'a̧ ucu cuiäre o'cajuiyönä iyähuo̧me päi'önä kina'a̧mä, o'cajuiyönä micuäujuei cö̧ju̧näri̧nö̧mä̧ ucu cuiäre adihuäjuä'i vino helbonttö'inä ja̧hua̧ta̧'a̧nö̧ adihuajuä'i lana Saharttö'inä. 19 Dán ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Javán ahuaruhuä Uzal pättinäcu̧jä̧ cuiäre micuänä iyä'chäcuähuä cuoräuttö 'tahuähuäyu ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Canela'inä, cólamo'inä pi̧yȩ pärohuächäji ucutä cuiäre iyähuä päi'äji. 20 Dedán ja̧u̧mä̧ ucutä cuiäre i̧yä̧'chä̧cuä̧hua̧ ä'ähuäppä̧ ppä̧ȩcuä̧ta̧ tä̧ta̧ dȩä̧cä̧ 'chahuächi'äcuähuäcä'inä. 21 Arabia'inä, ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Cedar'inä cuiäre järe iyä'chäcuähuotö ucucutä; ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ tti'cächiyäcujä ovejaba adihuäbarö'inä, chivo uborö'inä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ isajuru'inä. 22 Koro juäi iyähuä ttö̧ja̧mä̧ Sabáttö'inä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Raamattö'inä ichäjätö micuänä ttiya pä'ö adiuttö ji̧yȩtȩ pönä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ o'ca juiyönä adihuäjuei ido'quiyättö'inä, jahuätömä orocu pärohuäjätö ucu cuiäre micuänä iyähuättö. 23 Harán, Cané ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Edén'inä ja̧u̧ ötahuiyämä micuänä pä'ö iyähuä iyinätö̧ ucucu Sabá, Asiria ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ Quilmar pitö ttaditö ji̧nö̧a̧nä̧tä̧. 24 Ttiyinä̧cu̧jä̧ pö̧jä̧ti̧yö̧ adihuäjuei, pö̧jä̧ti̧yö̧ ja̧'tu̧huö̧ 'cucuecuä o̧ta̧, jä̧yä̧nä̧ adiu a̧'cua̧tä̧cuä̧hua̧'a̧, tapices 'cucuecuä o̧ta̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ i̧sa̧ppä metähua'a. 25 Tarsi huoi'quiyö o'ca rȩbȩhui̧na̧'a̧ koro'ca o'ca'a jö̧nä̧, bo'epo cuähuä. Ji̧na̧'a̧ dä'ähuoto kä'co a̧'cua̧rö̧nä̧ o'cajuiyönä pȩja̧'a̧ cuähuä. 26 Cumöhuäyotö̧ juäcuähuä ttö̧ja̧ ttȩpi̧nä̧cu̧jä̧ aje täcua'a, ja̧'hua̧nö̧ ja̧'a̧nä̧ kä̧rö̧'coppa kä̧hua̧ räopa'acu isoppa surojuoepomenä moä̧chi̧na̧'a̧ dä'ähuoto kä'co. 27 Ucu cuiäre pärätä, pö̧jä̧ti̧yu̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ cu̧cuä̧ cuähuä cumöhuäyotö huoi'ca to̧ä̧rä̧cuä̧huä̧ ttö̧ja̧'i̧nä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ juȩpä̧rä̧cuä̧huä̧ ttö̧ja̧'i̧nä̧ cuähuä iyähuä ttö̧ja̧'i̧nä̧, curä ttö̧ja̧'i̧nä̧ ä̧ya̧ri̧sa ȩnä̧huä̧ ttö̧ja̧'i̧nä̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ o'catoi'önä huoi'canä pȩjä̧tö̧mä̧ tta̧'a̧huä̧cuotö dä'ähuotö kä'co ma̧ttä̧chö̧ mo̧ro̧mä̧. 28 Rö'ö Ötacuiya aje jayoto ka̧cuättömä narinero cuotta'a ra̧mipa̧'a̧ ja̧cu̧ tti̧ttä̧cua̧cuö̧ttö̧. 29 juätto o'catoiönä juä'äcuättömä cuoi'kattomä mejäcuächinättö ; cuiȩpa̧ra̧cua̧ tto̧ja̧da̧ja̧ aje ttömä meja̧cua̧chi̧nä̧ttö̧ de'acu. 30 Ja̧'hua̧no̧ ja̧'a̧ juättömä jȩtä̧cua̧ja̧ cua̧ju̧cucuä̧ja̧ ti̧ huȩnȩ ja̧hua̧no̧ttä̧ Rö̧ȩi̧nä 'tajäcuäcuättö; Ja̧hua̧ttömä Ja̧hua̧no̧ I̧sa̧ppȩ ti̧cua̧ja̧ cunämä. Jäya̧ri̧sanä bore'cuähuottöja̧. 31 Ja̧'huättömä cuhuo'chenäja̧ juiyonä cuji̧pu̧näta̧ ucurumä ja̧hua̧ta̧no̧ ucunämä jua̧'a̧nötä ttörocuä cuäja̧'a̧ sacuyu pujä̧ta̧ i̧säyunä, Ja̧hua̧no̧ ja̧'a̧ttö 'tajäcuäcuottö pȩi̧cunä ucurumä ja̧hua̧ta̧no̧ cuottäcuottö juättömä. 32 'ta̧cua̧ 'ta̧ȩcu ra̧hua̧cuä̧ ra̧ttä̧cuo̧ttö ucu cuttö'kumä. ¿Tiro Ötacuiya tto̧ja̧rö 'corunä tȩpa̧i̧ ya̧'a̧no̧ tȩpa̧cua̧ja̧ aje rö̧o̧tto 'cä'coto? ¡ 33 micuä pä'ö iyähuä rȩbȩcui̧po̧mä juȩja̧ Aje rȩjȩra̧'a̧, ttö̧ja̧ recuättömä́ jo̧menö täcuottö! ¡juä'äja̧ rȩjȩ ttö̧ja̧ro̧mä cuiäre micuä iyahuanä iyu ruhuottö juoe pinöja̧. 34 ¡Ja̧'hua̧nö̧ ja̧'a̧nä̧ aje dä'ähuotö 'torö icuinä̧u̧jä̧ aje täcuome pate'ö micuänä cuiya päcuinö'inä ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ ucucu huoi'canä 'chä̧tö̧'i̧nä̧ ma̧'ä̧chi̧nä̧tö̧! 35 ¡O'catoi'önä aje jäyoto ka̧cuä̧tö̧mä̧ ucuttumä dö'ecuächinä̧tö̧ ja̧'hua̧ta̧'a̧nö̧ curuhuotö ruhuotömä rö̧ä̧nä̧ ye'ecuächinä̧tö̧! ¡Tti'ämä yettecutä i̧jȩcui̧na̧'a̧! 36 Ötahuiya ttö̧ja̧ ttiäre micuänä iyätömä jua̧ttä̧rä̧cu̧jä̧; ucumä ye'ecua̧ jö̧nä̧tä̧ pärohuächinö, ja̧'hua̧nö̧ ja̧'a̧ttö̧ ucumä yabonömä 'cuäopönämä ko̧cö̧ cuä̧cua̧jä̧.