¹ Lə̀ Nebucadnetsar yé xó əvə a tɔ̀ kə̀ ìdu əfiɔ̀ a, ə̀kù nə̀ ədrɔ̀ wò, í vɔ́nvɔ́n jínə̀ kə̀kə̀ ŋ̀tə ín dɔ́n nə̀ arɔ́n o. ² Ǝfiɔ̀ và yɔ̀ màjìki tɔ́wò, əcɔ̀mə kpɔ̀tɔ̀ wò, ə̀lòdòtɔ̀ wò kídé Chaldéens tɔ̀wɔ̀ bə̀ wóa và ɖə̀ ə̀drɔ́ wó gɔ́mə nə̀ é, í wó và nə̀. ³ Ǝfiɔ̀ nù nə̀ wò bə́: yé kú ədrɔ́ ɖə̀ká kə̀ có adikà nə̀ eé, í ŋ́ jí bə̀ man sə̀ yé gɔ̀mə. ⁴ Chaldéens tɔ̀wò ɖóŋun lə wò gbə̀mə̀ bə̀ əfiɔ́ nán nɔ́n agbə tɛgbɛɛ́! í wó nùnə̀ bə̀ nan lɔ́ ədrɔ̀ a nə̀ ye sùbɔ̀víwò í miàn wó mián ɖə̀ gɔ̀mə nə̀. ⁵ Ǝfiɔ̀ gbə̀lə̀ nù nə̀ Chaldéens tɔ́wò bə̀ ə̀nyɔ̀n án bù də̀ŋ; nə̀ miàn ŋ táwo miŋim bù tàmə, ì lɔ̀ ədrɔ̀ ŋán, mì jə̀ fə̀càmə, í mán gbàn mi jə̀ fə̀càmə, í mán gbàn miàn xoó. ⁶ Í nə́mì lɔ̀ ədrɔ̀a, í ɖegɔ̀mə àn, màn nàn ə̀nù wòmi, í cɔ̀mi də tòhó gán ŋ́gán. ⁷ Wó gbə ɖóŋ zəvə a tó bə́: Ǝfiɔ̀ nán lɔ́ ə̀drɔ̀a nə̀ yé subɔvi wò nə̀ mian wò à mián ɖə̀gɔ̀mə nə̀. ⁸ Ǝfiɔ̀ xɔ̀ gbə, í lə̀ nù bə́, mì ŋ́ lə̀ nù ə̀nyɔ̀n dòdó ŋ o, ɖó bə́ mílə̀ dɔ̀n gamə í lə̀ bù bə̀ ədrɔ̀ a nyì vìxò. ⁹ Nə̀ miŋ lɔ́ ədrɔ̀ a ŋ à, ənù kə̀kàa jɔ̀ də́ əji nyɔ án, á jɔ̀ də́ miàn seéé jí. Mílə kpáɖí nə̀ mán nɔ́n avomə ɖɛ́ yé ŋtsià minù ə̀drɔ́ kə̀ ŋ́ kù à, nə̀ nùan ɖə̀gɔ̀mə ŋ̀. ¹⁰ Chaldeéns tɔ̀wóɖóŋ́ nə̀ ə̀fiɔ̀ bə̀: Amə ɖə̀kɛn ŋ́lə́ xixə̀àmə kə lá tə̀ŋ wɔ́də̀ ənù kə̀ ə̀lə́ nú àn jí o: gbəɖə̀ə̀. Ǝ̀təɛŋ́ sɛn ŋ́ kə̀kə́,bàrí majìkì wɔ̀tɔ̀wó, kídé ə̀cɔ̀mə kpɔ̀tɔ̀wò àlò Chaldeéns tɔ̀wò cà ŋ́ latə̀ŋ́ wɔɛ́ o. ¹¹ Ǝnyɔ́n kə̀ Ǝ̀fiɔ̀ lə̀ nù an, əsɛ́n ŋ̀, amə ɖə̀kɛn ŋ́ kàtə̀ wɔ̀ də̀ji o, nə̀ ŋ́ nyì bə̀ Mawu wò (vòdù) kə ŋ́nyi aməgbətɔ́ví o. ¹² Ǝ̀nù kə̀wò lə̀ nù a wó seé dó xòmə fiɛn nə̀ əfiɔ̀ kə̀kə̀, í ì ɖəgbə bə̀ wò àwù ə̀nù nyàn tɔ̀wò seéé kə̀ lə̀ Babylone an. ¹³ Ǝnyɔ́n ank kàkà, í wó tɔ̀ ŋ̀nunyan tɔ̀wò wùwù, í wótɔ́ Daniel kídé əxlɔàwò bə̀ wò cà. ¹⁴ Nɔ̀nɔ̀mə ŋ̀nán wò ŋtí à Daniel wɔ̀ àye kábà í vɛ́ kpɔ̀ əfiɔ̀ yé ŋtì jɔ̀là kə̀ dò í lə́ wù ŋ̀nùnyàntɔ̀ kə̀ lə̀ Babylone í wówɔ́ nə̀ bə̀ Arjoc. ¹⁵ Í ì lə̀ nùnə̀ Arjoc bə̀, əfiɔ̀ mə̀ dɔ̀dɔ̀ nukə́íjɔ̀ í əfíɔ yé xòmə̀fiɛn à sɛ́n ŋ̀ ɖònə̀? Arjoc ɖə ənù à gɔ̀mə̀ nə́ séé nə̀ Daniel. ¹⁶ Daniel yì əfíɔ gbɔ́, í ɖəkùkù nə̀ bə nánán gamə hɔ̀ɖə̀ká é nə̀ ŋàɖə̀ ədrɔà gɔ̀mə̀ nə́. ¹⁷ Gàŋmə̀ án Daniel trɔ́ yi axɔ̀mə̀, í vɛ̀ká asə̀ ŋ́ nə̀, Mischaël kídé Azaria kə̀yi yé xlɔ à wò, ¹⁸ Bə̀ wò á dógbə́ɖà nə̀ Mawu kə̀wɔ́ jiŋ́kóri wò à, nə̀ wóŋ̀ká wù Daniel kídé xlɔ wó, kídé ə̀nùnyántɔ́ kə̀ kpɔ̀tɔ̀ lə̀ Babylɔne. ¹⁹ Ga ŋ́nán mə án, Mawu ɖə̀ ənù wlàwlà wó dísá nə̀ Daniel lə̀ àrɔ́n mə̀. ²⁰ Daniel nùbə́ wákáfù Mawu có mánvɔ́ sə̀yì mànvɔ́! Yé tɔ́ í nyi ənúnyan kídé ŋésɛ̀n. ²¹ Yé í trɔ́ nə́ gamə wò kídé nɔ̀nɔ́n mə à wò, yé́ í ɖo nə amə̀ əfíɔ̀, í gbə̀ xɔ̀nə́ lə̀sí, yé í nánɔ́n ənùnyán ŋ́nùnyantɔ́wò, í ɖə́ nə̀ ə̀nù wlàwlà gɔ́mə̀ nə̀ àmə̀ kə̀ súsù kɔ́ nɔ́n wò à. ²² Ǝ́ɖə̀ nə̀ ə̀nù kə̀lə̀ əkpə́tóməà wò dísà, ə̀nyán ə̀nù kə lə̀ zúblùmə kídé ŋ́kə̀kə̀ mə. ²³ Tiyyim dádá wò Mawu, ŋ̀lə́ káfúwò, í lə́ dówò də̀ji bə̀ ə̀nán ŋ́nùnyàn kíde ŋsɛ́n, íənán ŋ́, ə̀nù kə̀ŋ̀ mi bíɔ ɛ à wó, í ə̀ɖə̀ ə̀nyɔ́n kelə̀ əfíɔ́ yè xòdómə án disá ŋ ún. ²⁴ Lə́ ŋ̀nán gbə̀ à, Daniel yì Arjoe kə̀ ə̀fíɔ́ dɔ́ bə́ nán wù ŋ̀núnyan tɔ́ kə̀ lə̀ Babylone wò gbɔ́. Ǝyigbɔ́, í lə núnə̀ bə́, kágbə̀ wùŋ́nùny kə̀lə̀ Babylone a wò o! Kprɔŋ yì ə̀fíɔ́ gbɔ́ nə̀ nán ɖə́ ənyɔ́n án gɔ́mə nə̀. ²⁵ Arjoc kprɔɔ́ Daniel kàbá sə̀yi əfiɔ́ gbɔ́: í lə́ nùnə̀ bə́: lə́ àmə̀ kə̀ ŋ̀ lə́ ɖɛ́ wó à, ŋkpɔ́ àmə̀ ɖə̀kà lə̀ Juda tɔ́wò dómə, í lá tə̀ŋún nán wòɖoŋti. ²⁶ Ǝ̀fiɔ́ lə́ biɔɔ Daniel kə̀ wò gbə̀ yɔ̀ nə́ bə̀ Beltschatar bə́: Aà tə̀ŋ̀ nyàn ədrɔ̀n kəŋ̀ kúa, í ɖə̀ gɔ̀mə á? ²⁷ Daniel ɖo ŋ́ nə́ ə̀fíɔ́ bə́: tɔɔ̀ nyɔ́n án ə̀nyɔ́n wlàwlà í ì kə́ ŋ̀nùnyàn tɔ̀ ə̀cɔ̀mə̀kpɔ̀tɔ́ wò, manjikí wɔ̀tɔ́, kídé àmə̀ gbálé wò ŋ́ katə̀ŋ́ ɖəgɔ́mə nə́ ó o. ²⁸ Vɔa, Mawu ɖə̀kà lə́ jiŋ́kórí kə́ dínə̀sà ənù wlàwlà wò, yé í lə́ nù nə́ ə̀fíɔ́ Nebucadnetsar ə̀nù kə̀ kavà jɔ́ lə́ ə̀cɔ́mə án, kpɔ́ ə̀drɔ́ kídé ə̀nù kə̀ ə̀kpɔ́ lə́ àrɔ́n rɔ́n mə̀ án. ²⁹ Ǝ̀fiɔ́ kə̀ ə́ Mawu dísà ə̀nú kə́kávà jɔ́à. ³⁰ Nə Mawu ɖəə́ dísà ŋ́ án ŋ́nyì bə́ ŋ́nyán ŋ́nù wù àmə̀ wó səé í o, càgbə̀tɔ mán tə̀ ŋ́ ɖə́ ə̀nù kə̀lé tɔ̀ɔ́ jìmə̀ a nə̀wò. ³¹ Ǝfíɔ́, ə́lə́ kpɔ́ əkpə́tàtà gánŋ̀gán ɖə̀ká, əkpə́tàtà kɔ̀yijì í jíwɔ́n; í jə̀tə́ ɖɛ́ lə̀ tɔɔ́ ŋ̀kɔ́. ³² Ǝkpè tàtà, yé tà a cìká í wò sə̀ mɛɛ́, yé kɔ̀tànù kídé yé bɔ́ wó à nyì gajɛn, yé xòdó kídé yé táwoó nyì cùmí. ³³ Yé sóbɔ́wó nyìgakpò, yé fɔ́viwò à ɖə̀wó nyi gakɔ̀, akpà ɖəwò nyì əcùkó. ³⁴ Kə̀ ələ̀ kpɔɛ́ à, ə̀kpə́ ɖə́ká có əjí, í và jə́ afɔvi wò jínə́, í ə̀kpə́tàtà à kàkà. ³⁵ Ə̀nú à wó seé tùkù í trɔ́zuín sígbə́ afí, í àyá vá lɔ́ wó seé yì í wò ŋ́ gbə̀ də́sí yé tòhó o. Vɔa ə̀kpə́ kə́jə́ yí à trɔ́zùn ətó gánŋgán də́ anyìgbànji. ³⁶ Ǝdrɔ́ ànə̀, ə̀fíɔ́, mí àn ɖə̀gɔ̀mə nə̀ wò. ³⁷ Ǝfíɔ́, əwòí nyì əfíɔ́ kə́ kpácɛ́ nə̀ əfíɔ́ wò seé, ɖóbé Mawu kə̀wɔ̀ jiŋ́kóriwò a, ye í cán wò, í nán wò ŋ̀sɛn, í dówò də̀jì. ³⁸ I cɔ́ àmə̀ wò, ɖəvíwó, ə̀gbə̀mə̀ rán wó kídé jiŋ́korí xə́víwó, bə́ nán ɖúfíɔ́ də́wójí: əwò í nyì: ətá kəwò cɔ́ siká í sə wɔ à. ³⁹ Nə̀ ŋ́gbə́ và lɛ́ à fíɔ́dúxó bú là va, kə ŋ́kaásɛn ŋ& ɖótɔ́wò o; í fiɔɖùxó ətɔ́n à tɔ́ làvá, í là kpácɛ́ nə́ xixɔ́a seé. ⁴⁰ Í ə̀fíɔ̀ɖúxó amə̀nə̀ à tɔ̀ lá và í sɛn ŋ́ sígbə́ gakpó í lá gbán nù wó seé. ⁴¹ Afɔ̀ wò kidé afɔviwò kə cacá kídé əcùkó kídé gakpó a, mán mán lává wó wó domə̀. ⁴² Akpáɖəká là sɛnŋ wù əxlɔ̀à. Kə sɛ́n ŋ́ wù nyìgakpó a kə ŋsɛ́n àn yé í nyì əcùkó a. ⁴³ Ǝkpɔ́ ə̀cùkókídé gakpó caká a, yé gɔ́mə nyì bə́ wòává wɔ̀ ɖəká, vɔa vivi ŋ́kaá nɔ́n wómə̀ o, ɖóbə́ gakpó kidé əcùkó ŋnɔ́n nə̀ ədú o. ⁴⁴ Lə̀ əfiɔ̀ ŋnán wo gamə án, Mawu kə wɔ́ jíŋ́kórí wó a ŋtá la vá ɖó yé fíɔɖúxó kə ŋká gbán gbəɖə̀ o, í əbú ŋká gbə ɖɔ́rí o. Á gbán fíɔ̀ɖúxó a wò seé, í yé fíɔ́ɖú xó a lá lɛ́ɖɛ́ tɛ́gbɛɛ́. ⁴⁵ Əkpə́ kə̀ ə̀ kpɔ́ í ì gə̀jɛn í và gbán əkpə́ tàtà nə̀. Mawu kə́ gánŋgán ə̀ɖə̀ ə̀nù kə́ kaà va jɔ́ gbəɖə́ gbə́ nə̀ əfíɔ́ í ì nyì ə̀nyɔ́n dódó. ⁴⁶ Ǝfíɔ́ Nebucadnetsar ə̀dó bùbù Daniel ŋ́, í bə́ wóacɔ̀ cérù sí nə̀, í woa wɔ̀ vɔsàwó nə́. ⁴⁷ Ǝfíɔ́ lə́ nù nə̀ Daniel bə́, lə́ ənyɔ́n dódó mə an, tɔ́ɔ Mawu a kpacɛ́ nə̀ Mawu wó seé, í ɖù fìɔ̀ də̀ wó ji, í dínə̀sà ə̀nù wò lə̀ zù blúmə í nán wó í ə̀kpɔɛ́. ⁴⁸ Ŋ̀nán ŋgbə́ a əfíɔ́ ɖó tóhó nə̀ Daniel í nɛn ənùwó sugbɔ́, í bə̀ yé í làkpàcɛ də̀ Babylone dua jí nə̀ ŋnùnyantɔ̀ wò. ⁴⁹ Daniel ɖəkùkù nə̀ ə̀fiɔ́ bə́ nán cɔ́ ədu yè nùwò jí kpɔ́kpɔ́ nə̀, Schadrac, Méschae kídé Abed-Nego. Í Daniel cí ə̀fíɔ xòmə.