Ɓigee 6

1 A lukirin a etteh kurin, erok samza kpati tonlok. 2 Oh Luh kpagah a gbiti bam hera Luh a pali. Wehni matik kalaki palilok oh ko ɓiri mellin. ɗii tou aleti palan biya? ɓe nousii luk ɓiitirok batya? Asummi oh kittan a ɓiri a sii essi anoroke ah? 3 A ɗokien a weh yii ssi bum en dunla Muryamu, vary yen Yakubu ɗi Yosi ɗii yahuza ɗi Saminu? oh kpame zizari yenglok zah weh suriritok mokan ɗirin eya? Ɗii lakiri metam a sheri Yeso. 4 Yeso to weh zaki a lek gwbepa kuhro ah, ɗi kuh a sin a. 5 A lesi uh sum ɓiiri si ah oh a wehni piip weh kuunsi a ɗiiri na a kallin. 6 Fori noset boutok ɓiiri. A yanki a jaku ɗuri ehn pwansirinako sii palla. 7 A be iro samja kum tuka irik a suntin kiri-kiri aboti gwbe uh soki. 8 A mantin ka baka ɗii nakuhsi nari ah seh duusin a yam. Ɓaka nak simosi ɗii bouka ɗii yeki dah boukari nok. 9 Takano jasil a yam ba no dinka sii hehsi kir ik baminok ah. 10 Ato mellin, no gɓiti uh dehke no koh deri uh dah yaka isirinok. 11 No dah gben uh kuh ɗii heh not no yii uhnok yuhmin janoke akoh danki uh weh kuhru. 12 Madii nyanki ɗii wasi nya me wehni kaɗii pausa ka ɗia kama uh sinoo ah. 13 Ɗii kih ja suki mellin matik ɗi non weh maktik ɗii kallilin. 14 Hiridu kpam a laki uh, kah nii Yeso sahra teh hellin, uh wehni sitosi ka yaya weh sunsi nii ah iri uhgami oh ɗuri ba asi summin si ɓiiri kpa mellok. 15 Uh wehni bo ɗusi tosi a Iliya dah ehn uh wehni si tosi a ɓini da weh jali ten ɗii tehsin. 16 Ɓa Hiridus si he alaki ehn a toh, Yahya ɗii gekiri uhro a iri ya? 17 Seh ehn a Hiridus ɗiri ba ɗii ẽtti Yahya ɗi yukiro boom vih sehri seh ɗii sirok deke. 18 Seh ehn Yahya tori Hiridus ka oh turi a ɗii suh veri yenglok ah. 19 Ɗoke Hirodiya ɗiri yaroka ayii Yahya ba oh panli ah. Seh ehn Hiridus si uhsi teh Yahya seh ehn aweh panarok a warat. 20 seh ehn Hiridus a kpe a uh pan a Yahaya a lakira bau a tuma laki wasiyari yahaya. Oh hell a nokan sumkpa da metam asi lakarok. 21 Ɓa nyadakpa lora bou teh Hirodiya a lesi sah kpe a panen a yaka Luh meta Luh lesirirok, ɓa Hiridus lkan abe wehni derou apan simosi seh weh doning ehg summar da guhnatirirok ɗi weh nakansupa Galili. 22 Yu Hirodiya ẽti a suri sosirirok oh jutti kpamma Hirudu ɗi yarok kpam to me re weh, man gan sha hell mo kpe ɓo ah panah. 23 A tomirosi atoka ko abe moto mo kpeya, ko kari ɓan kpame. 24 Seh akii a ɗa a ɓiti yenrok, "Abe metosiroya? Seh ata uh we pana Batisima. 25 Seh a yane pela da ɓum mosi mii kpam ato millok me kpea ɗi ɓun uh Yahya we pana Baptisma da (tire). 26 Sipuk kome kpame matik, ama seh a halansa iro we masi gali ane, kpari tosia sing ka wea toria. 27 Seh kpam sume uwe masi gali a ɗirok a da etia uh Yahya weh masi galirum a da a ɗii urorum da boom-veeh. 28 A etia urorum da (tire) a ɓu vaweh superum, vawesuperum dake yengrok. 29 Iro weh samza ɗika laki seru, ɗi eti ɗi naa veperirorum ɗi da yumkum a ugom. 30 Weh samaru eti me Yeso, ɗi torok saa ɗipanri hell ɗi saa ɗi palili. 31 Seh a toring "Dono da tee ɗi gbari seh no hoki pep, "Seh wehne si dasing ɗi miting ɗia leti kpari hukaa ko ɗi mo simosi. 32 Seh ɗi gbia tee ɗi gbari ɗa teken mee ɗia yamring. 33 Ama wehne matik kehring ɗisi gɓisi ɗi mi makiring seh ɗi kiti da iring ɗeke hell ɗi kperi ɗi zasing ɓah ɗiɗu etiria. 34 Ɗika eti nya mee Yeso ke mosiri weneru matik seh ake foriring seh ɗi ɓa daa ɓeya ɗi vadua seh a ɗuu puri ɗi pala ring si matik. 35 Lene ka pang, iro samza eti ɗi to millok, te ban a gbaritee ama yaka gɓira. 36 Tulumɗika wenen nya seh ɗi gbia da kuh ɗiya kuh ee kari ring eh seh ɗi wuu saa ɗi mosi. 37 Ama seh a kpering a to, nok ɓunoring simosile di moki seh ɗi torok tu lesi ɗasi tu wuri simosi nya mii kom tu ɓuting ɗi moka? 38 Seh a toring, "Ga simosi kate na noya? Ɗano kel u" Ɗikamaki ɗi torok, ga'u kanon ɗi ɗin kirik. 39 Seh a toring wehnen di kose hell u tuu hisi. 40 Ɗi ko sa-sa sa-sa, uwehne riring mibin uwehne mi irik tikom. 41 Seh ana simosirum ee kannong gen ɗi ɗing kirik, a ii uroka tim, aɗi naa, a kali simosiru, a bu iro sam za seh ɓiri wene hell. 42 Ɗi hell ɗi mok ɗi haki. 43 Ɗi moki gahuru ɗi kame see komtaka irik ɗi nohuro ɗi ii ɗing. 44 Wehne mori simosi wehne masi kannon 45 Te ɗiten ato samzaru ɗi gbisi da teteh mee ɗi ɗa puri ɓa a eti, ɗi ɗa Baitsaida. Robo a tuse seh a tul wehne nya. 46 Ɗika gɓi robo a gunsa u tapi seh a heri Luh. 47 Ha lene pan tekenme ɓo da mee robo a ute a yamrok. 48 A kellen ɗisi lasi lasi fori, puri yaa ɓo gɓarin seh ɗusi da yaka kanyaat ɓii rura seh a gɓit ia milling a si dusi u mee, a kpea a gbira puriring. 49 Ɗika kelloke asi ɗusi uh mee ɗi ɗi yaring a yagan, ɗi kpa nya. 50 Ɗi hell ɗi kelliroka, ɗiukirite ah seh teɗiten a venya aring a to tuno den den me! Ɓaka no ute ah! 51 A gɓia dah teken a ring, seh yaa luke yisi seh milling maring matik. 52 Seh dia sone see simosia zan zan seh sikaliring kosi. 53 ̇Ɗika noo ɗi eti notapi janisarita ɗi tekenrum nomanla. 54 Ɗisi kita da teken wehne maki a Yeso. 55 Wehne kperi da ɓiring tee, ɗi etiroka weh konsi da yukariring da millok, tee di lakiri hell ɗisi eta. 56 Ko beteya a gɓi da kuh ɗi jaa gaa kuh, ko da kurubu ɗisi etarok wehne si konsi da tee mosi ɗisi herarok ɗitan ɓiro sihi wehne hel tatuɓo ɗi kal.