Ɓigee 19

1 Ɓame afolos a korati bulu a pulag dasee dura a etter dauu afisa tepuke migibi a leek uweh zarok . 2 Bulu atoka noteeri saa ɓii kpahmrok ɓa nen no ɓoti nosek ya ɗi kperi aa tuwa lakiri see saa ɓii kpahamrirok . 3 Bulu atoka ɓee bosini ɗiɓotinok ya datok boobiniri yauhana . 4 Bulu a kperig yuhana boori wehni ni ɓii hootta atoka ɗi ɓoo noset wehme a kpaagta zukang 5 De wehni kalaki bom sey ɗi ɓotini da ni tuntuk yeso . 6 Ɓa een bulu adina urina urig saa ɓii paag jinjikira urig ɗiveeya ɗiyaku sah seh gibi ɗi sewasi . 7 Ɗipala kupam tukairik. 8 Bulu gibiya da boomri luu asipaagla ɓa mati ɓa sikasat a sidosiarig da beera sewasi asi maka awene di kpeea see seh paagli litiri kpahamri luu. 9 Ɓa een uwene yahudawa takari touadi ɓoori geepa sey dori ɓeesik yadakpari almasihu kpa guumti wehne teebooune bulu a kihi dari a wene bote nosek a ɗori paaglari amakantari tiranus 10 Tee a mori purine sahkihi kirik haadimili wehkohsi asiya di laki sewasiri tuntukka weh yahudawa di weh helenawa. 11 tee a mori puri purine sahkihi kirik haa dimili wehkosi asiya ɗi laki sewasiri tuntukka weh yahudawa ɗi weh helenawa. Luu paagli sigeiya kpana bulu. 12 Ha wey tekome dikala saa voo kini da da weni ba ayene ɗi teri samsi ɗesijusi kpa mi bulu . 13 Daa weh yahudawa digen weh ɓutuku kpatiri tumilok ateepuk ɗine uring ka esum a ni yeso ditoka tutoka tutorinok diniyeso wehme Bulu waajiroke kano kihi . 14 Wenen paagla sin di ayokasata jijari we doni korigalag ɓayahude wemi nirok siɓa. 15 Ɓikeri voo a kpee atoka me makiri yeso me kari bulu banobo eweni anok ya . 16 Sey ɓiikirire voo da bamilok botoka uwe ɓutaku a gibi kalarig a migibi yurigsee di kotte kperi di kihi boom a tomnag di yanop. 17 Anenen oukari makah siri wene weh yahudawa di helenawa weh kosi afisa di uhokete mati nituntuk yeso leri tuka atim . 18 Wey kpasi ɓa mati gbi di ete di tokan biikerisi sipaanarig di etti. 19 Weh deglate di alliri wehagm didoku puri wey ɗi eeye di gani miyat dile minoon nakano ii azufa. 20 Seh sewasi tuntuk ou lee yale diko kpah yadaka kpa ɓa mati. 21 De bulu a guuiroksum a ii wehgamli luu afisa saa dorirok sey kihka kpa makadiniya di akaya uyadakparirok daka urusalima atak ba mi dakari tepuk koh a gibinteng meda siya roma. 22 Bulu a sun wehzarokri timti di irastu daka makidoniya wene ɓakirirokna a uurok a gugtig a asiya da vayaku. 23 A yakarum sey sey di paag kpahm koga afisa see yadakpa . 24 Uweh saasi weh nika damatra yus wehm sitesi sifofin lag azufa bii da yana bee sitima abou bee sietirok we saasi ribaɓa matik. 25 A mukiliri we saasiya atori nomakir ɗi sitimarag oh tuh lemeg yeki ba mtikke. 26 Nokela nomigibi nolaki ka a Afisa yama haa ɗi geepiri dasee Asiya eyene Bulu gibiririga a yira wene matik sitosi laag dosinga eye ɗusi saasi a narige a. 27 Sitimari tuke ouyame da hatsari a haa ɗi boom luurituk dayana wedoog ya weh paaga tee oune a lasi geepa rok ɗi ɗaserum amili ɗi asya a dono ɗi hera. 28 Ɗe ɗi laki seh yari ɓoo ɗi noset seh ɗi ɓetee ɓa a kog ɗitosi weh geerok dayana kpa afisa. 29 Kurum a mili ɗi ɦookite wene gbi ɗi nikasi ɗasi ami guum ba eenen ayarum di teri kpa eeri uura dasiir Bulu wato Gayus di Aristakus wenen etiri kpa Makidoniya. 30 Bulu a kperi a gibi daguumri wehni, ɓa irok wezah torok kaɓa ɗa ah. 31 Ɓanana ma uuii Bulu ura ɗigasige weh doni tepuke weh kpa Asiya ɗisi sumaro tee a hera ɓii kala ka ba gibi tee mosirum. 32 Uwehne sikasiya usii uwehni sikaliya sah seh wehne billang matik darig ma diya seh moriariga. 33 Weh Yahudawa ɗi etia iskanchariya ato a puri mosiri wene iskadariya a tgsi narok katim see ato gawene saɗuri. 34 Ɓaɗika maki kaweh Yahudawa seh ɗiya milili ɗi kpakiriro ya urok haa lukrk weh gee arok da yana kpa Afisa. 35 Weme koh weɓesi kurum a e uwene seh atoka a nokin weya makiri kadaku Afisa da sikăli teri luuri dayana ɓiggee dikitanm vaa hotiri kpa natime ya? 36 Dedi hesiri anenea oujutea noka kitiri see bano paa usia bapilapila. 37 Ɓana etiria wehne da buum veeya ou kpa ou uu kaweh kasiteri weh boomri Luurituk ya. 38 Teboune damatryas ɗi weh saasi arig ɗisi kpesi u kotuna ou pukira weh gekasum sewasi gibi ɗisi ɗi ɗaki ulag nong. 39 Ɓa en ou kpani sewa ɗa junka ɗi gasau tee guumiri weni yaka 40 .Seh mekira tuu da hatsrin beni see p ăgli guni Bulu seh a makiri a ou ɓori seetuuwa seh veesi uroa. 41 Ɗeaka tone seh a tull gumri wehniya.