Pasal 5

1 Witu mekasa Yesus si rimedeiy waki pante lour Genesaret, kasuatan se tou kelaker se minuyutla Nisia kaa se melelingala e nuwu’ ni Empung. 2 Sia lumoo’ e rua lodeiy witu li’ilik em pante. Se lumelour-lumelourna se timumpa mouw wo kasuatan makemes em puket nea. 3 Sia sumeret witu eng gorem e meta’asa’an lodeiy i ti’i, nyi’a i ti’i e lodeiy ni Simon, wo rumeo nisia tumodola lodeiyna ma’akatla oki’ witu em pante. Laa o Sia rumuber wo mawee teturu wia se tou kelaker witu i te natas e lodeiy. 4 Nisia nu simampetouw mesesusuiy, Sia lumila’ wia si Simon: “Tumodo mouw waki tampa kerareman wo i pitarouw em puketmu kaa em pesesikop sera’.” 5 Simon si miningkot: “Guru, simanga wengi mouw keiy mengente’ mepa’ayang wo nikeiy keiy reiy’ simikop sapa-sapa, ta’an kaa Nikoo si rimeo nyi’a, niaku ku laa mitarla em puket kasi.” 6 Wo sea nu timuana mola nyi’a, nisea se simikop ka’asa’an sera’ i ka’ayo em puket nea e muleiy makurensang. 7 Laa o sea mengape-ngapeiy se ka’ampit-ka’ampit nea witu lodeiy walina rio sea meiy sumawang nisea. Wo nisea i ti’i se mineiy, laa o sea mewali-wali mapumpun e rua lodeiy i ti’i ampit se sera’ i ka’ayo weitouw i katenem. 8 8 Katoroan si Simon Petrus limoo’ eng kapualitan i ti’i sia tu’u i kasungkur witu en sinaru ni Yesus wo lumila’: “Tuhan, ma’akatola wia niaku, karengan niaku i yi’i ku esa tou berdosa.” 9 Karengan nisia wo em baya se tou mewali-wali ampit nisia se ma’erang karengan eng kelakerna se sera’ sinikop nea; 10 tuanakan kangkasi si Yakobus wo si Yohanes, se oki’ ni Zebedeus, se minamuali ka’ampit ni Simon. Pokeiy ni Yesus wia si Simon: “Te’a meide’, muleiymi en teakan nikoo koo muket se tou.” 11 Wo nu reiy’ mouw i tu sea kumeongi e lodeiy-lodeiy nea witu eng ketana’an o sea tu’u tumele’ula e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa, laa o kumi’it si Yesus. 12 Witu mekasa Yesus si witu eng gorem e nesa kota. Witu wawean siesa tou si wuta eng kusta. Katoroan sia nu limoo’ si Yesus, i kasungkurouw sia wo makiwee: “Tuang, sa si Tuang pa’ar, Tuang si toro i te lumenasla niaku.” 13 Laa o i yayatla ni Yesus e lawas-Na, lumelerla sitou i ti’i, wo lumila’: “Niaku ku pa’ar, mamuali mouw koo lenas.” En toro i te ni’itu kangkasi minere’i mouw e rumara kustana. 14 Yesus si minalouw sitou i ti’i makite’ula nyi’a wia si seiy i te tu’u kangkasi wo lumila’: “Mea mouw, i papaloo’o mola en toumu wia se imam wo i sempe mola witu eng kinalenasannu en sesempean tanu neiy i perentala ni Musa, tanume em bukti wia nisea.” 15 Ta’an e nabar tanume si Yesus eng kasa mouw wa’akat neiy i ka’abar wo meiy mouw se tou kelaker mareo-reok wia-Nisia kaa meiy melelinga Nisia wo kaa laa pelele’osela witu rumara nea. 16 Ta’an Nisia si minundurla en touna witu en tampa-tampa kapenesan wo sumombayang. 17 Witu e nendo mekasa katoroan si Yesus nu mawee teturu’, wawean se pirala tou Farisi wo se ahli Taurat se rimuber melelingala-Nisia. Nisea nu mineiy se waki e reiy’ sa mina’asa desa waki Galilea wo Yudea wo waki Yerusalem. Eng kuasa ni Tuhan rimapitla Nisia, i ka’ayo Sia toro lume’osla se tou rara’an. 18 Laa o meiy mouw se pirala tou se minuleng siesa tou kepor witu natas en tetekelan; nisea se me’inakut ma’ali nisia ghumorem wo merereta’la nisia witu en sinaru ni Yesus. 19 Karengan nisea se reiy’ mete’u mali nisia ghumorem minato’orongan ampit eng kelakerna ne tou witu, o lumongkotouw sea witu natepna em bale, laa o ghumoghar e natep i ti’i, wo tumumpala sitou i ti’i ampit en tetekelanna witu eng keuneran ne tou kelaker e minakatoro witu en sinaru ni Yesus. 20 Katoroan si Yesus nu limoo’ e iman nea, o lumila’ mouw Sia: “Heiy patuari, en dosamu niampunganouw.” 21 Ta’an se ahli-ahli Taurat wo se tou-tou Farisi se ghimenang witu e natena: “Seiy ku’a re’en sitou maojat si Empung i yi’i? Seiy si toro ma’ampungla en dosa sa reiy’ si Empung nuesa?” 22 Ta’an si Yesus si mete’u eng genang nea, laa o lumila’ wia nisea: “Sapa ku’a re’en em peghena-ghenangen niouw witu e natemu? 23 Wisa ku’a re’en e lebe gampang, lumila’la: En dosamu niampunganouw, ka’apa lumila’la: Tumo’orouw, wo kumelangouw? 24 Ta’an rio kouw mete’u, kaa wia eng kaoatan i yi’i si Oki ni Tou si wawean kuasa ma’ampungla en dosa” – o lumila’ mola Sia wia sitou kepor i ti’i - : “Wia nikoo Kulumila’la, tumo’orouw, poponouw en tetekelannu wo marengouw waki walemu!” 25 Wo witu i te en toro ni’itu kangkasi tumo’orouw sia, witu en sinaru nea, laa o mopo en tetekelanna wo mareng waki walena kasuatan malo’orla si Empung. 26 Em baya se tou i ti’i se ma’erang, laa o lumo’orla si Empung, wo nisea se kasa meide’, pokeiy nea: “E nendo i yi’i nikeiy keiy minakaloo-loo’ mola eng kapualitan-kapualitan kasa maka’erangen.” 27 Kamurian, eng katoroan si Yesus nu limaa witu luar, Sia lumoo’ siesa tou mememurut cukai, mekengaran Lewi, si kasuatan merube-ruber witu e wale cukai. Yesus si limila wia nisia: ”Kumi’itouw Niaku!” 28 Takar o rumedeiy mouw si Lewi wo tumele’ula e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa, laa o kumi’it Nisia. 29 Wo si Lewi si simiwola e nesa sesakeiyan wangko’ i wee Nisia witu em balena wo se ka’asa’an se mememurut cukai wo se tou-tou walina se kimi’it kimaan mewali-wali ampit Nisia. 30 Se tou-tou Farisi wo se ahli-ahli Taurat se mengu’ungu-ngu’ungul wia se murid-murid ni Yesus, pokeiy nea: “Ka’a kouw mekaan wo makoo’ mewali-wali ampit se mememurut cukai wo se tou berdosa?” 31 Laa o wingkot ni Yesus wia nisea, pokeiy-Na: “Reiy’ sitou segaya’ si mepadungla mengelot, ta’an sitou rara’an; 32 Niaku ku mineiy reiy’ kaa meiy mekekeret se tou ulit, ta’an se tou berdosa, rio sea makedo’.” 33 Se tou-tou Farisi i ti’i se limila’ kangkasi wia si Yesus: “Se murid-murid ni Yohanes se re’eregh maposo wo masombayang, tuanakan kangkasi se murid-murid tou Farisi, ta’an se murid-murid-Mu se mekaan wo makoo’.” 34 Wingkot ni Yesus wia nisea: “Toro ku’a re’en se kalo ni peredegom se i reo moso, kasuatan si peredegom i ti’i si mewali-wali nisea? 35 Ta’an e laa meiy e nedona, sakawisa si predegom i ti’i edoni wia nisea, witu e nedo ni’itu mouw nisea se laa moso.” 36 Nisia si limila’la kangkasi e nesa peulurela wia nisea: “Reiy’ siesa tou tu’u si kumurensangla esa nga kisi’ roko’ witu e labung weru kaa ni’i pekekubarla nyi’a witu e labung tu’a. Sa tuana, em beru i ti’i kangkasi e laa makurensang wo witu en tu’a i t’i e reiy’ laa matoroan o roko’ pakubar eng kinurensangla witu em beru i ti’i. 37 Tuanakan kangkasi e reiy’ siesa tou tu’u si mumpunla e nanggor weru witu eng gorem en sompoiy kuli’ tu’a, karengan sa tuana, e nanggor weru i ti’i e laa kumurensangla en sompoiy i ti’i wo e nanggor i ti’i e laa i katea’ wo en sompiy i ti’i tu’u e makemu. 38 Ta’an e nanggor weru e lewo’ sa reiy’ tu’utulan witu en sompoiy weru tu’u. 39 Wo e reiy’ siesa tou tu’u si kimoo’ mouw e nanggor tu’a si pa’ar kumoo’ e nanggor weru, karengan nisia si laa lumila’: E nanggor tu’a i ti’i e le’os.”