Pasal 8

1 1a Saulus kangkasi si minene, kaa si Stefanus si minate winunu’. Jema’at se paghioan waki Yerusalem 1b Witu e nedo ni’itu muleiy mouw em paghioan ee pasil wia se jema’at waki Yerusalem. Sea nu waya, kacuali se rasul-rasul, se simera waki e minapekasa en daerah Yudea wo e Samaria. 2 Se tou-tou saleh se kimuburla e mayat ni Stefanus ma’an se kasa ma’aripla nyi’a. 3 Ta’an si Saulus si me’inakut mepepunengla se jema’at i ti’i wo sia si maghoremla e wale kaa e wale wo kumeong se tuama wo se wewene rumumi wo sumarakanla nisea kaa laa i pegheghoremla witu eng gorem em penjara. 4 Nisea se neiy i kasera i ti’i se simusu e minapekasa em banua i ti’i kasuatan maabarla e Injil. 5 Wo si Filipus si minea waki e nesa kota waki Samaria wo maabarla si Mesias wia se tou-tou witu. 6 Katoroan se tou kelaker i ti’i nu liminga em paabarla ni Filipus wo limoo’ eng kowa’-kowa’ en tinuananala, sea nu waya ampit en tabuleleng ate se simungkul sapa e neiy i abarnala i ti’i. 7 Karengan witu eng kelaker ne tou sinelaran e roh lewo’ o rumou’ mouw e roh-roh i ti’i kasuatan maaleiy ampit en suara kaente’, wo laker kangkasi se tou kepor wo se tou we’ol se line’osla. 8 Takar eng kasa mouw wangko’ e mepa’a-pa’ar witu eng kota i ti’i. 9 Siesa tou si mekengaran Simon rengane’ eng ketareani si matuana mouw en sihir waki kota i ti’i wo mapa’erangla se rakyat Samaria, ampit e ma’asa-asar wiakan sia sitou kasa pe’uku-ukumen. 10 Em baya ne tou, wangko’ o rintek, se maki’itla nisia wo meila’: “ Sitou i yi’i nyi’a mouw si kuasa ni Empung si kasa kasine’uan tanu si Kuasa Wangko’.” 11 Wo nisea se maki’itla nisia, karengan ure mouw sia minapa’erangla nisea kaa em pasiwo-siwon en sihirna. 12 Ta’an teakan sea se ma’eman wia si Filipus si minabarla Injil en tanume eng Keraja’an ni Empung wo en tanume e ngaran ni Yesus Kristus, wo nisea se minee en tou nea baptisen, le’os tuama ma’anouw tu’u wewene. 13 Si Simon nuesa kangkasi si mina’eman, wo sia nu binaptisouw, sia si reiy’ mena’ mewali-wali si Filipus, wo ma’erang katoroan sia nu limoo’ eng kowa’kowa’ wo e mujizat-mujizat wangko’ e minamuali. 14 Katoroan se rasul-rasul waki Yerusalem se liminga, kaa en tana’ Samaria en simungkulouw e nuwu’ ni Empung, nisea se timoke si Petrus wo si Yohanes mea witu. 15 I kekeka’ayola witu se rua rasul i ti’i se simombayang, rio se tou-tou Samaria i ti’i se maka’ato e Roh Kudus. 16 Karengan e Roh Kudus reiy’pe’ timumpa witue natas ni esa tou tu’u witu e nelet nea, karengan nisea se binaptis i te witu e ngaran ni Tuhan Yesus. 17 Kamurian sea nu rua se time’upla e lawas witu e natas nea, laa o sea maka’ato e Roh Kudus. 18 Katoroan si Simon nu limoo’, kaa neiy i weela ni Roh Kudus e minamuali karengan se rasul-rasul i ti’i se time’upla e lawas nea, nisia si time’esla loit wia nisea, 19 ampit limila’: “ Weeanola kangkasi wia niaku eng kuasa i ti’i, rio sa ku tume’upla e lawasku witu e natas ni esa tou, sia si toro maka’ato e Roh Kudus.” 20 Ta’an si Petrus si limila’ wia nisia : “ Punengouw satorona e loitmu i ti’i mewali ampit nikoo, karengan nikoo koo mapokeiyla, kaa nikoo koo toro tumeles eng karunia ni Empung ampit e loit. 21 Reiy’la e weteng ka’apa eng hakmu witu em perkara i yi’i, karengan e natemu e reko’ witu en sinaru ni Empung. 22 Jadi makedo’ mouw witu eng kalewo’annu i yi’i wo sumombayangouw wia si Tuhan, wo Sia mampungela eng kepa’aran e natemu; 23 karengan kulimoo’, kaa natemu en tanu mouw em peru pe’it wo kina we’etesan witu eng kalewo’an.” 24 Wingkot ni Simon : “ Satorona kouw sumombayang i wee niaku wia si Tuhan, rio te’a o wona’mamuali wia niaku e reiy’ sa mina’asa sapa e neiy mouw i lila’mula i ti’i.” 25 25 Nu reiy’ mouw sea nu rua nu simairi wo minabarla e nuwu’ ni Tuhan, o marengouw sea waki Yerusalem wo witu em pakela-kelangan nea i ti’i nisea se maabarla e Injil witu e laker wanua waki Samaria. 26 Kamurian lumila’ mouw siesa malaikat ni Tuhan wia si Filipus, pokeiyna : “ Tumo’orouw wo mae mouw waki esa nga weka timu, kumi’it e llan timumpami waki Yerusalem meiy waki Gasa.” E lalan ni’itu e lalan kapenesan. 27 Laa o mae mouw si Filipus. Sapa mouw siesa tou Etiopia, siesa sida-sida, si pemangko’ wo si kapala em penu’utu-nu’utulan ni Sri Kandahe, si ratu e wanua Etiopia si minea waki Yerusalem kaa si mea mereraghes. 28 Teakan sitou i ti’i si kasuatan witu em pakela-kelangan mewareng wo si rimuber witu eng gorem eng karetana kasuatan mewaca eng kiab ni nabi Yesaya. 29 Laa o pokeiy ni Roh wia si Filipus : “ Mea mouw witu wo retenenola eng kareta i ti’i!” 30 Filipus si makarengan limaa witu wo luminga si sida-sida i ti’i si kasuatan mewaca eng kitab ni nabi Yesaya. Pokeiy ni Filipus : “ Mangartikan si tuang sapa em pewacan ni tuang i ti’i?” 31 Wingkotna : “ Kumura mouw o ku toro mangarti, sa reiy’la si rumawir niaku?” Laa o sia kumiwee si Filipus sumeret wo rumuber witu esa nga wekana. 32 E nats pewacanna i ti’i e lininga tanu en tumodongla : Tanu siesa nga ipus domba Nisia si niali waki pareretan ; wo tanu soki’ ni domba kinalo’ositan witu en sinaru ni tou si mekekunting em bu’ukna, tuana mouw Sia si reiy’ minuka’ en suma-Na 33 Witu eng kahina’an-Na e mapawee-wee mouw e nukum-Na ; Seiy mouw si laa sumusuiyla e nasal-usul-Na? Karengan e nyawa-Na e niedomi waki bumi. 34 Takar pokeiy ni sida-sida i ti’i wia si Filipus : “ Niaku ku mueiyme wia nikoo, en tanume si seiy ku’a re’en si nabi o lumila’ en tuana? En tanume en touna nuesa ka’apa en tanume se tou walina?” 35 Takar o muleiy mouw si Filipus sumusuiy wo en timo’otoli witu e nats i ti’i sia mabarla e Injil ni Yesus wia nisia. 36 Nisea se minapawee-weela em pakela-kelangan nea, wo i ka’ayo witu e nesa tampa wawean rano. Laa o pokeiy ni sida-sida i ti i : “ Loo’on, witu wawean rano; sapa ku’a e mape’la, sa ku baptisen?” [ 37 En singkom ni Filipus: “ Sa si tuang si ma’eman ampit em pakasa’an e nate, toro.” E wingkotna : “ Niaku ku ma’eman, Ka si Yesus Kristus nyi’a mouw si Oki’ ni Empung.” ] 38 O laa sitou Etiopia i ti’i si rimeo i ena’la eng kareta i ti’i, wo sea nu rua se timumpa witu e rano, le’os si Filipus ma’anouw tu’u si sida-sida i ti’i, wo si Filipus si minabtis nisia. 39 Wo nisea nu rimeu’ momi waki rano, e Roh ni Tuhan i kasenge’mi en timingkasla si Filipus wo si sida-sida i ti’i si reiy’ mouw limoo’la nisia kasi. Nisia si minapawee-weela em pakela-kelanganna ampit e mepa’a-pa’ar. 40 Ta’an kaloo’ala si Filipus si waki Asdod. Nisia si kimelang si timoro en daerah i ti’i wo maabarla e Injil waki em baya eng kota i ka’ayo sia nu ma’ayola waki Kaesaria