Pasal 13

1 Witu e nedo ni’itu witu se jema’at waki Antiokhia wawean se pirala nabi wo se mememee teturu’, nyi’a i ti’i: Si Barabas wo si Simeon si patotoren Niger, wo si Lukius tou Kirene, wo si Menahem si niurus mewali-wali ampit si raja wilayah Herodes, wo si Saulus. 2 Witu e nendo mekasa katoroan sea nu maraghes wia si Tuhan wo maposo, o lumila’ mouw e Roh Kudus: “I wuntulola si Barnabas wo si Saulus i wee-Niaku kaa e lukar neiy mouw i Kutantula i wee nisea.” 3 Takar moso mouw wo sumombayangouw sea, wo sea nu rimeta’ mola e lawas witu natas ne rua tou i ti’i, sea mayala sea nu rua mea. 4 Karengan neiy i reo ni Roh Kudus, Barnabas wo si Saulus se minae waki Seleukia, wo maname sea mole mea waki Siprus. 5 I keka’ayome waki Salamis nisea se minabarla e nuwu’ ni Empung witu e wale-wale ibadat ne tou Yahudi. Wo si Yohanes si rimapitla nisea tanume si sumesawang nea. 6 Nisea se limedongla e minapekasa em pulau i ti’i i ka’ayo waki Pafos. Witu sea maatoan ampit siesa tou Yahudi mekengaran Baryesus. Sia siesa tou menenihir wo si nabi palsu. 7 Nisia mouw si ka’ampit ni gubernur em pulau i ti’i, Sergius Paulus, sia mouw si tou pande. Gubernur i ti’i si kimeret si Barnabas wo si Saulus, karengan nisia si pa’ar melelingala e nuwu’ ni Empung. 8 Ta’an si Elimas – tuana mouw e ngaranna witu em baasa Yunani –, si menenihir i ti’i, si mengape-ngape’la wo me’inakut ma’engkolla si gubernur i ti’i witu e imanna. 9 Ta’an si Saulus, o kangkasi si patotoren Paulus, si wuta ampit e Roh Kudus, si timu’us nisia, 10 wo lumila’: “Heiy oki’ ni Iblis, nikoo koo minawuta ampit e rupa-rupa wiles eng kawilesan wo eng kalewo’an, nikoo koo kesaru e reiy’ sa mina’asa eng kaulitan, reiy’ re’en koo laa mena’ ma’engkolla e Lalan ni Tuhan e rondor i ti’i? 11 Teakan, loo’onouw, e lawas ni Tuhan mineiy en timoro nikoo, wo nikoo koo minerapa, em pirala nendo eng kaurena nikoo koo reiy’ mete’u lumoo’ si endo.” Wo katoroan i te ni’itu kangkasi sitou i ti’i si mapedam tinawunani en semu wo e reidem, wo katoroan meringka-ringkap nisia si lewo’ sa reiy’ sumero tou rumawir nisia. 12 Limoo’ sapa e minamuali mola i ti’i, ma’emanouw si gubernur i ti’i; nisia si mina’erang kaa en teturu’ ni Tuhan. 13 O laa si Paulus wo se ka’ampit-ka’ampitna se timele’ula em Pafos wo moleme waki Perga waki Pamfilia; ta’an si Yohanes si timele’ula nisea laa o mareng waki Yerusalem. 14 Waki Perga sea mapawee-weela em pakela-kelangan nea, laa o sea i ka’ayola waki Antiokhia waki Pisidia. Witu e nendo Sabat nisea se minea waki wale ibadat, laa o rumuber witu. 15 Ni’itu nu simampetou em pewaca’an witu e nukum Taurat wo eng kitab ne nabi-nabi, se pejabat-pejabat e wale ibadat se rimeo mueiy wia nisea: “ Patuari waya, sawona’ se patuari waya se wawean ower kaa laa meteteren wo me’ibor se umat i yi’i, i laa mouw!” 16 Takar tumo’orouw si Paulus, sia si minee tanda ampit e lawasna, laa o lumila’ : “ Heiy tou-tou Israel wo nikouw si meide’la si Tuhan, linganola! 17 Empung ne umat Israel i yi’i si minelengola se nene moyang taw o simiwo se umat i ti’i minamuali wangko’, katoroan nisea nu maana’ waki Mesir tanume se tou wo’oseiy. Ampit e lawas-Na mulia Sia si mina’aka-aka mola wia nisea rumou’mi waki e wanua i ti’i. 18 Epat nga pulu’ nge te’un eng keurena Sia si sabar witu em pake’a-ke’angan nea waki padang gurun. 19 Wo sia nu minunengola se pitu bangsa waki tana’ Kana’an, Sia memete-metengla en tana’ i ti’i wia nisea kaa laa mamuali warisan nea 20 eng kaurean wo’o wona’ epat nga atus lima nga pulu’ nge te’un. Nu reiy’ mouw i tu Sia meela wia nisea se aki-akim i ka’ayo witu en zaman ni nabi Samuel. 21 Kamurian sea kumiwee siesa raja wo si Empung si mineela wia nisea si Saul bin Kish wia se walak ni Benyamin, epat nga pulu’ nge te’un eng keurena. 22 Si Saul nu neiy mouw i singkirla, Empung si minopo si Daud minamuali raja nea. En tanume si Daud Empung si limila’ mola: Niaku ku minato mola si Daud bin Isai, siesa tou mekepa’aren witu e nate-Ku wo si matuanala e reiy’ sa mina’asa eng kepa’ar-Ku. 23 Wo waki se see’na mouw, se minatoroan ampit e neiy mouw i ta’ar-Nala, Empung si timo’orola si Lumelawir i wee se tou Israel, nyi’a i ti’i si Yesus. 24 Melelaa eng ke’e eiy-Na Yohanes si minaaleiy mola wia se minapekasa bangsa Israel rio sea makedo’ wo meela en tou baptisen. 25 Wo katoroan si Yohanes nu tawi mouw sumampet lumekepla e lukarna, sia lumila’: Niaku ku reiy’ Nisia si i papokeiy miouw, ta’an Nisia si laa meiy kamurian ta’an niaku. Mewewuka’la eng kasut witu e ne’a-Na tu’u niaku ku reiy’ waar. 26 Heiy patuari-patuariku, le’os se neiy i kaghorem see’ ni Abraham, ma’anouw tu’u se meide’la si Empung, e nabar kalawiran i ti’i e neiy mouw i pa’ayola wia nikita. 27 Karengan se penduduk Yerusalem wo se ma’aka-aka nea se reiy’ maakula si Yesus. Ampit e mineela e nukuman paten wia Nisia, nisea se limekepla e lelila’an ne nabi-nabi em pewacala susur e nendo Sabat. 28 Wo ma’anouw tu’u sea reiy’ minatola wo’o sapa en toro mamuali to’otolan kaa e nukuman paten i ti’i, ta’an nisea se kimiwee mouw wia si Pilatus rio Sia wunu’in. 29 Wo sea nu limekepola e reiy’ sa mina’asa wo’o sapa e neiy i kepatik en tanume Nisia, nisea se timumpala Nisia witu eng kayu salib, laa o ghumoleiyla-Nisia witu eng gorem eng kubur. 30 Ta’an si Empung si timo’orla Nisia witu e nelet ne tou minate. 31 Wo eng keurean pirala nga edo Sia minapa’atola en tou wia nisea se maki’itla Nisia waki Galilea mea waki Yerusalem. Nisea i ti’i mouw en teakan se minamuali sairi-Na i wee se umat i yi’i. 32 Wo nikeiy teakan keiy maabarla e nabar mekepa’aren wia nikouw, nyi’a i ti’i kaa en ta’ar neiy i weela wia se nene moyang ta, 33 e linekepola ni Empung wia nikita, se see’ nea, ampit timo’orla si Yesus, tanu neiy i kepatik witu e mazmur karua: Si Oki’-Ku Nikoo! Niaku ku minapaurangola Nikoo Witu e nendo i yi’i. 34 Empung si timo’orola Nisia witu e nelet ne tou minate wo Sia si reiy’ laa i sarakan sumeup witu eng kapunengan. Eng kapualitan i ti’i e neiy i papaloo-loo’ola ni Tuhan witu enuwu’ i yi’i: Niaku ku laa lumekepla wia nikoo en ta’ar-ta’ar kudus en toro emanela, e neiy Kumouw i weela wia si Daud. 35 Kaa ni’itu Sia si limila’la witu e mazmur walina: Nikoo koo reiy’ laa mayala Sitou Kudus-Mu lumoo’ eng kapunengan. 36 Karengan si Daud si timuanala eng kepa’ar ni Empung witu en zamanna, laa o sia tumayan wo i le’osla witu esa nga weka ne nene moyangna, wo nisia si memang neiy i sarakan witu eng kapunengan. 37 Ta’an si Yesus, si tino’orla ni Empung, reiy’ tuana. 38 Jadi kete’uanola, heiy patuari waya, o karengan Nisia mouw takar tu i abarla wia nikoo em paampungan en dosa. 39 Wo witu Nisia susur tou se ma’eman se maka’ato eng kabebasan waki e reiy’ sa mina’asa dosa, e reiy’ ka’atoan niouw witu e nukum ni Musa. 40 Kaa e ni’itu, tumeghamouw, rio te’a mamuali wia nikouw sapa e neiy mouw i lila’la witu eng kitab ne nabi-nabi: 41 Ghenangenouw, heiy kouw sumesero’-sumesero’, i kenganga mouw wo mere’i mouw, karengan Niaku ku metetuanala e nesa pepa’ayangen witu en zamannu, e nesa pepa’ayangen, e reiy’ laa emanen niouw, sa i susuiyla wia nikoo.” 42 Katoroan si Paulus wo si Barnabas kumaluar, nisea se kiniwee kaa laa sumusuiy en tanume em poong i ti’i’ kangkasi witu e nendo Sabat tumodongla nyi’a. 43 Ni’itu nu simampetouw e maraghes, kelaker se tou-tou Yahudi wo se maki’i-ki’it e agama Yahudi se meide’ wia si Empung, se kimi’itla si Paulus wo si Barnabas; se rua rasul i ti’i se timuru’ nisea wo ngime’enge’la rio sea reiy’ mena’ matou-tou witu e nupus karunia ni Empung. 44 Witu e nendo Sabat tumodongla nyi’a o meiy mouw se weitouw e minapekasa eng kota i ti’i se minerur kaa melelinga e nuwu’ ni Empung. 45 Ta’an kaa, eng katoroan se tou Yahudi nu limoo’ se tou kelaker i ti’i, o mawuta mouw sea ampit e niri ate wo kasuatan maojat, sea makelong sapa e neiy i lila’la ni Paulus. 46 Ta’an ampit em berani si Paulus wo si Barnabas se limila’: “Memang wia nikouw mouw e nuwu’ ni Empung e lewo’ sa reiy’ i abarla ketarean, ta’an nikouw kouw simede’ nyi’a wo mapokeiyla en toumu e reiy’ waar laa maka’ato em patou-touan kekal. Kaa e ni’itu o keiy lumenge wia se bangsa-bangsa walina. 47 Karengan e nyi’i mouw e neiy i perentala wia nikeiy: Niaku ku timantu mola nikoo mamuali terang i wee se bangsa-bangsa se reiy’ makasine’u si Empung, rio koo mali eng kalawiran i ka’ayo waki en tempok em bumi.” 48 Liminga e ni’itu o lumaya’ mouw em baya ne tou se reiy’ maka sine’u si Empung wo nisea se limo’orla e nuwu’ ni Empung; woe m baya se tou neiy i tantula ni Empung kaa laa matou-tou kekal, se ma’eman. 49 O laa e nuwu’ ni Tuhan e neiy i siarla waki e minapekasa en daerah i ti’i. 50 Se tou-tou Yahudi se meule se wewene-wewene i parerio-rerior se meide’la si Empung, wo se pemangko’-pemangko’ witu eng kota i ti’i, wo nisea se limentutla em paghioan wia si Paulus wo si Barnabas wo minure’ nisea waki en daerah i ti’i. 51 Ta’an kaa si Paulus wo si Barnabas se kime’isla e riawu ne’a nea en tanume e nge’enge’ wia se tou-tou, laa o mea waki Ikonium. 52 Wo se murid-murid waki Antiokhia se minawuta ampit e mepa’a-pa’ar wo ampit e Roh Kudus.